December 31, 2010
Aasta 2011 on kohe käes!
Seega soovin kõigile teguderohket, põnevat, seiklusrikast ja õnnelikku uut aastat! Olge tublid!
December 17, 2010
Lennujaamaseiklused
Aalborgis jõudsin ilusti varakult lennujaama, isegi rohkem kui 2 tundi enne lendu, aga kohale jõudes selgus et Cimber’i lend on edasi lükatud ja seega on mind teise lennu peale pandud, SAS’i oma, et ma ikka oma järgmisele lennule Kopis jõuaksin. Kopenhaagenist pidi siis edasi lendama Riiga ja seal Tallinnasse. Veidi aja pärast selguse et ka SAS’i lend lükati edasi 20 minutit (ja niikuinii väljus see lend originaalselt 10 minutit hiljem Cimber’i oma) kui, kuna Kopenhaagenis oli ilm kehva ja lennu väljasõit hilines.
Esialgu pidi mul CPH lennujaamas olema 50 minutit, nüüd aga jäi ainult 20 minutit... aga ikkagi olin lootusrikas:) Kui kõik läheks libedalt siis võib ju isegi jõuda Riia lennu peale. Kui lõpuks Kopenhaagenis maandusime, lülitasin telefoni sisse ja kell oli 14:46, Riia lend pidi väljuma 15:05. Aga loomulikult istusim mina peaaegu viimases reas ja inimesed nagu eriti munesid ja ma lihtsalt ei saanud lennukilt piisavalt ruttu maha, aga otsustasin ikkagi Riia lennu väravasse joosta, et äkki ikkagi...
Kui jooksin nendest tabloodest mööda, siis nägin ei kirjas oli Closing... ja natuke enne seda kui väravani jõudsin (mis muidugi pidi olema täiesti teises lennuvälja otsas) oli Riia lennu taga kirjas, et Closed.
No mis siis ikka, pidin siis suuna Transfer Centeri poole võtma, et teada saada, mis edasi saab... Kusjuures, mul pole kunagi veel lennates juhtunud, et lennuk oleks hilinenud, rääkimata lennukist maha jäämisest :S Aga noh, kuna ostsin piletit paketina, siis ei tohiks probleeme olla.
Transfer Center’is võtsin numbri ja tuli välja et pidi umbes 100 mubrit ootama ja ooteajas tuli see kokku natuke üle 2 tunni kuni jutule sain. Kusjuures see võib päris närvesööv olla kui peab rohkem kui 2 tundi ootama, et uus lend bookida, kui samal ajal näed tablool, et sinu sihtkoht (lend kuhu oleksid ka võinud jõuda, kui ootama ei peaks) laadib inimesi peale ja väljub. Mõtlesin isegi, et kui äkki täna rohkem Riiga või Tallinnasse lende ei lähe, siis äkki saaksin vähemalt Helsinkisse, aga ootamisega jõudis juba 3 lendu Helsingisse väljuda.
Esialgu pidi mul CPH lennujaamas olema 50 minutit, nüüd aga jäi ainult 20 minutit... aga ikkagi olin lootusrikas:) Kui kõik läheks libedalt siis võib ju isegi jõuda Riia lennu peale. Kui lõpuks Kopenhaagenis maandusime, lülitasin telefoni sisse ja kell oli 14:46, Riia lend pidi väljuma 15:05. Aga loomulikult istusim mina peaaegu viimases reas ja inimesed nagu eriti munesid ja ma lihtsalt ei saanud lennukilt piisavalt ruttu maha, aga otsustasin ikkagi Riia lennu väravasse joosta, et äkki ikkagi...
Kui jooksin nendest tabloodest mööda, siis nägin ei kirjas oli Closing... ja natuke enne seda kui väravani jõudsin (mis muidugi pidi olema täiesti teises lennuvälja otsas) oli Riia lennu taga kirjas, et Closed.
No mis siis ikka, pidin siis suuna Transfer Centeri poole võtma, et teada saada, mis edasi saab... Kusjuures, mul pole kunagi veel lennates juhtunud, et lennuk oleks hilinenud, rääkimata lennukist maha jäämisest :S Aga noh, kuna ostsin piletit paketina, siis ei tohiks probleeme olla.
Transfer Center’is võtsin numbri ja tuli välja et pidi umbes 100 mubrit ootama ja ooteajas tuli see kokku natuke üle 2 tunni kuni jutule sain. Kusjuures see võib päris närvesööv olla kui peab rohkem kui 2 tundi ootama, et uus lend bookida, kui samal ajal näed tablool, et sinu sihtkoht (lend kuhu oleksid ka võinud jõuda, kui ootama ei peaks) laadib inimesi peale ja väljub. Mõtlesin isegi, et kui äkki täna rohkem Riiga või Tallinnasse lende ei lähe, siis äkki saaksin vähemalt Helsinkisse, aga ootamisega jõudis juba 3 lendu Helsingisse väljuda.
Igastahes, kui lõpuks oma loo ära rääkisin, siis otsiti mulle uus lend ja oh, üllatust! Täna õhtul oli veel üks otselend Tallinnasse! Sain siis sinna pileti, kuigi see oli vaja ülemusega kinnitada, et ka ikka saab... Kuna ooteaeg venis nüüd palju pikemaks kui algselt olema pidi, siis lennujaamatöötaja andis mulle ja 50 DKK voutsheri, et saaksin süüa osta... väga meeldiv! Sõin siis oma kõhu YamYamis nuudleid täis ja nüüd ootan oma värava juures, et Tallinna lennule minna... ja vaatan Air Crach Investigation’it.
Kui selle kande postitan, siis olen kindlasti juba Tallinnas, jõuan sinna õhtul kell 23:10.
UPDATE! Ka Tallinnas lend jäi hiljaks (olime tund jäätõrje järjekorras) ning jõudsin Tallinnasse napilt keskööks... njah, pikk päev lennujaamades passides on seljataga...
December 13, 2010
Roosamanna
Taanis on paljud asjad teisiti... palju söögid näiteks mis Eestis olid igalpool saadavad ja igapäevased, on siin inimestele midagi uudset ja veidrat. Põhisöök siin on hot-dog/burks ja õlu ja toorsalatid ei ole siin ka väga populaarsed, enamjaolt läheb peale ainult liha ja kartul/riis/pasta ja vsjo .. aa, ja cola vms. (võtke arvesse ka seda, et ma elan ühikas). Hommikupudrude valik on näiteks kaerahelbed ja ökoloogilised kaerahelbed ja veel natuke kaerahelbeid... kogu valik:)
Aga mina tahtsin saada mannaputru... üks päev sõitsime ühe taanlasest sõbraga Aalborgi kõige suuremasse toidupoodi – Bilkasse, sest kui kuskilt üldse mannat leidma peaks siis on see Bilka. Ja ennäe, nad müüsidki mannat (üks toode, üks bränd, seega valikut ei olnud, aga vähemalt oli olemas), kuigi minu jaoks nägi see veidi teistsugune välja kui kodus manna on, aga noh, proovida ju maksab... sain pudru tehtud ja maitses hästi!
Järgmine etapp, tahtsin proovida mannavahtu teha (see oli ka selline söök, mida siinmaal keegi varem näinud polnud)... uskumatu, aga pole veel (oma mäletamist mööda vähemalt) kordagi päris ise mannavahtu teinud. Lisasin siis veele natuke mustsõstrasiirupit ja natuke mannat ja sain oma roosamanna ka tehtud... oi, kui hea maitses! .. ja mu kulinaarsed avastused jätkuvad...
Mõtlesin, et kui koju jõuan lõpuks siis prooviks teha taanlaste lemmikjõulumagustoitu - risalamande'i kirsikastmega. See maitseb väga hästi, kuigi iseenesest on üks väga lihtne magustoit.
Hetkel töötame grupiga oma projekti kallal järjekordselt, aga eile oli meil väike väljasõit Taani kõige põhjapoolsemasse tippu, Skagenisse (Grenen on seal päris tipus) ja läksime ikka päris lõppu ära, niipalju kui minna andis ja rongis jõime kakaod piparmündiviinaga ja sõime eelmisel päeval küpsetatud piparkooke ja kuuma veini... lisan siis väikese pildiseeria ka piparkoogitegemisest ning Skageni tripist for your viewing pleasure:)
December 9, 2010
Jälle aasta vanem
Numbrid lähevad ikka järjest suuremaks, aga iseenesest olen oma uue aasta suhtes päris ootusärevuses, sest see aasta tõotab huvitav tulla :)
Viimased päevad olen enda üle erakordselt uhke, sest mitte ainult on meie grupi projektikirjutamine edenema hakanud, vaid ma olen ka köögis oma oskusi saanud proovile panna... algas asi siis sellest, et tahtsin oma sünnipäeva puhul midagi küpsetada ja inimestele pakkuda ja esimene idee oli - teeks piparkooke! ... kahjuks see päris nii lihtne ei ole, kui alguses tundus, sest siin ei müüda valmistehtud piparkoogitainast poes (vähamelt mina seda kuskilt ei leidnud)... seega pidin siis ise taina algusest peale tegema kui piparkooke ikka teha tahan... uurisin teemat ja otsustasin proovida, põnev !
Piparkoogitaina retsepte otsides sattusin kaerahelbeküpsiste retsepti peale ja kuna mul oli juhuslikult kaerahelbeid lademetes (sest neid jagati mingi kampaania raames koolis üks päev tasuta, sain 2 kg), mõtlesin neid ka proovida teha...
Kõigepealt võtsin ette kaerahelbeküpsised, huvilistele lisan ka retsepti mida kasutasin:
250 g suhkur
200 g margariin/või
6 muna
500 g kaerahelbeid
100 g jahu (kuigi jahu ma lõppkokkuvõtteks ikkagi ei kasutanud, panin muid asju sisse hoopis)
Katsetasin natuke ja lisasin osadele ka vaniljesuhkrut, kookoshelbeid, šokolaaditükke, kaneeli.
1) Vahustasin munad suhkruga ning lisasin ükshaaval munad
2) Lisasin kaerahelbed, jahu ja minu puhul ka kõik muu stuffi, mida tahtsin
3) Küpsetasin 10-11 minutit 225 kraadi juures
Ja nii nägi valmistamisprotsess välja:
Järgmisena võtsin ette piparkoogitaigna tegemise ja see tundus sutsu keerulisem:)
Järgisin küll ka mingit retsepti, aga mitte väga täpselt sest seal oli suured kogused mida jagasin nii umbes kahega, aga arvan et võin siis selle originaalretsepti ikkagi panna:
Siirup
800 g suhkur (millest 200 g pruunistamiseks)
250 g kuuma vett
Tainas
300 g võid
2-3 sl pähklivõi (minu puhul jäi see ära, kuna polnud kuskilt võtta)
3 sl mett
250 g hapukoort
3 muna
1/4 tl soola
2 tl soodat
1 tl sidrunhapet
1,5 - 2 kg jahu (ja jahuga oli küll suht käe järgi kallamine kuni enamvähem normaalse paksuse sain)
Maitseainete segu - kaneel, muskaatpähkel, ingver, kakao, koriander (igat pulbri kujul 1 tl); pipar, vürts, nelk (igat pulbri kujul 0,5 tl).
Maitseainetega oli selline lugu, et ma ei hakanud üldse üritamagi neid siit poodidest leida ja läksin lihtsama vastupanu teed. Nimelt leidsin Faktast mingitsorti maitseainetesegud kookide jaoks ning lisasin siis erinevaid, mis tundusid, et läksid enam-vähem teemasse :) ...
1) Siirupi tegemine. See ehmatas mind esimesel korral päris ära, sest suutsin karamelliseerunud suhkru tükki ajada, kuna hakkasin kohe hoogsalt segama kui olin vett peale kallanud, aga seda ei tohi teha... lihtsalt jäta see pritsiv ja mullitav mass natukeseks rahule ja siis lisa ülejäänud suhkur.
2) Siis lisa maitseained, sool, või, mesi ning pähklivõi.
Nüüd peab see siirupine mass maha jahtuma, sest hiljem on vaja munad lisada... et need tükki ei läheks.
3) Valmista ette kuivained need kokku segades - jahu, sooda ja sidrunhape.
4) Munad tuleb lahti kloppida.
Kui siirupimass on maha jahtunud nii umbes keha temperatuurile, saab edasi tegutseda.
5) Lisada hapukoor ja munad ja segada. Mina tegin ema soovitusel nii, et segasin enne munad hapukoorega ning alles siis lisasin siirupimassile.
6) Aeg lisada jahu ja segada ja sõtkuda kui vaja!
7) Taigen peab vähemalt 3 tundi külmkapis seisma (nt üleöö).
Küpsetama siis nii 225 kraadi juures ja umbes 10 minutit, aga tark kontrollib aeg-ajalt, et küpsised ära ei kõrbeks.
Ja nüüd minu valmistamisprotsess (teine katse) koos juba valmis toodanguga:
Viimased päevad olen enda üle erakordselt uhke, sest mitte ainult on meie grupi projektikirjutamine edenema hakanud, vaid ma olen ka köögis oma oskusi saanud proovile panna... algas asi siis sellest, et tahtsin oma sünnipäeva puhul midagi küpsetada ja inimestele pakkuda ja esimene idee oli - teeks piparkooke! ... kahjuks see päris nii lihtne ei ole, kui alguses tundus, sest siin ei müüda valmistehtud piparkoogitainast poes (vähamelt mina seda kuskilt ei leidnud)... seega pidin siis ise taina algusest peale tegema kui piparkooke ikka teha tahan... uurisin teemat ja otsustasin proovida, põnev !
Piparkoogitaina retsepte otsides sattusin kaerahelbeküpsiste retsepti peale ja kuna mul oli juhuslikult kaerahelbeid lademetes (sest neid jagati mingi kampaania raames koolis üks päev tasuta, sain 2 kg), mõtlesin neid ka proovida teha...
Kõigepealt võtsin ette kaerahelbeküpsised, huvilistele lisan ka retsepti mida kasutasin:
250 g suhkur
200 g margariin/või
6 muna
500 g kaerahelbeid
100 g jahu (kuigi jahu ma lõppkokkuvõtteks ikkagi ei kasutanud, panin muid asju sisse hoopis)
Katsetasin natuke ja lisasin osadele ka vaniljesuhkrut, kookoshelbeid, šokolaaditükke, kaneeli.
1) Vahustasin munad suhkruga ning lisasin ükshaaval munad
2) Lisasin kaerahelbed, jahu ja minu puhul ka kõik muu stuffi, mida tahtsin
3) Küpsetasin 10-11 minutit 225 kraadi juures
Ja nii nägi valmistamisprotsess välja:
Järgmisena võtsin ette piparkoogitaigna tegemise ja see tundus sutsu keerulisem:)
Järgisin küll ka mingit retsepti, aga mitte väga täpselt sest seal oli suured kogused mida jagasin nii umbes kahega, aga arvan et võin siis selle originaalretsepti ikkagi panna:
Siirup
800 g suhkur (millest 200 g pruunistamiseks)
250 g kuuma vett
Tainas
300 g võid
2-3 sl pähklivõi (minu puhul jäi see ära, kuna polnud kuskilt võtta)
3 sl mett
250 g hapukoort
3 muna
1/4 tl soola
2 tl soodat
1 tl sidrunhapet
1,5 - 2 kg jahu (ja jahuga oli küll suht käe järgi kallamine kuni enamvähem normaalse paksuse sain)
Maitseainete segu - kaneel, muskaatpähkel, ingver, kakao, koriander (igat pulbri kujul 1 tl); pipar, vürts, nelk (igat pulbri kujul 0,5 tl).
Maitseainetega oli selline lugu, et ma ei hakanud üldse üritamagi neid siit poodidest leida ja läksin lihtsama vastupanu teed. Nimelt leidsin Faktast mingitsorti maitseainetesegud kookide jaoks ning lisasin siis erinevaid, mis tundusid, et läksid enam-vähem teemasse :) ...
1) Siirupi tegemine. See ehmatas mind esimesel korral päris ära, sest suutsin karamelliseerunud suhkru tükki ajada, kuna hakkasin kohe hoogsalt segama kui olin vett peale kallanud, aga seda ei tohi teha... lihtsalt jäta see pritsiv ja mullitav mass natukeseks rahule ja siis lisa ülejäänud suhkur.
2) Siis lisa maitseained, sool, või, mesi ning pähklivõi.
Nüüd peab see siirupine mass maha jahtuma, sest hiljem on vaja munad lisada... et need tükki ei läheks.
3) Valmista ette kuivained need kokku segades - jahu, sooda ja sidrunhape.
4) Munad tuleb lahti kloppida.
Kui siirupimass on maha jahtunud nii umbes keha temperatuurile, saab edasi tegutseda.
5) Lisada hapukoor ja munad ja segada. Mina tegin ema soovitusel nii, et segasin enne munad hapukoorega ning alles siis lisasin siirupimassile.
6) Aeg lisada jahu ja segada ja sõtkuda kui vaja!
7) Taigen peab vähemalt 3 tundi külmkapis seisma (nt üleöö).
Küpsetama siis nii 225 kraadi juures ja umbes 10 minutit, aga tark kontrollib aeg-ajalt, et küpsised ära ei kõrbeks.
Ja nüüd minu valmistamisprotsess (teine katse) koos juba valmis toodanguga:
December 5, 2010
Appi, ämblik!
Tõstsin täna igavusest oma tuba veidi ringi ning voodi tagant puges välja üks ämblikupoiss:
Nagu paps arvas, siis kas see on ristiämblik? .. ja mis see üldse tähendab? ... igastahes päris suur oli ja natuke kõhedaks võtab küll, aga loodetavasti sain täna toa puhtamaks ja rohkem selliseid kohtumisi ei toimu... võibolla ütleb see midagi minu toa puhtuse kohta :) .. kuigi oma kaitseks pean ütlema, et üldiselt on siin ämblikke väga palju, minu meelest palju rohkem kui Eestis. Näiteks, sügisepoole oli suht tavaline, et kui hommikul läksin ratast võtma, et kooli või kuhugi sõita, siis oli öö jooksul minu ratas vähemalt ühe ämblikuvõrgukesega ära ehitud!
Nagu paps arvas, siis kas see on ristiämblik? .. ja mis see üldse tähendab? ... igastahes päris suur oli ja natuke kõhedaks võtab küll, aga loodetavasti sain täna toa puhtamaks ja rohkem selliseid kohtumisi ei toimu... võibolla ütleb see midagi minu toa puhtuse kohta :) .. kuigi oma kaitseks pean ütlema, et üldiselt on siin ämblikke väga palju, minu meelest palju rohkem kui Eestis. Näiteks, sügisepoole oli suht tavaline, et kui hommikul läksin ratast võtma, et kooli või kuhugi sõita, siis oli öö jooksul minu ratas vähemalt ühe ämblikuvõrgukesega ära ehitud!
December 3, 2010
December 1, 2010
... ja ongi detsember
Minu lemmikkuu on alanud... Rauno sünnipäev 4 päeva pärast, minu sünnipäev 7 päeva pärast, 15 päeva pärast maandun Tallinnas, siis jõulud !!! ...ja papsi ja vanama sünnipäevad ka:)
Jõulude aeg plaanin Saares olla. Tahaks teada kus teie oma jõule peate ning mis on plaanid uueks aastaks?
Off topic natuke, aga leidsin Tallinnas ühe laheda kohe, mis on hiljuti avatud ja kuhu väga minna tahaksin http://www.kokteilibaar.ee/et/avaleht - Butterfly Lounge vanalinnas... on keegi käinud?
Jõulude aeg plaanin Saares olla. Tahaks teada kus teie oma jõule peate ning mis on plaanid uueks aastaks?
Off topic natuke, aga leidsin Tallinnas ühe laheda kohe, mis on hiljuti avatud ja kuhu väga minna tahaksin http://www.kokteilibaar.ee/et/avaleht - Butterfly Lounge vanalinnas... on keegi käinud?
November 28, 2010
Isiksusetüübid
SSE Riias õpetati meile erinevaid inimesetüüpe, oli mingi mütsijutt ja erinevad värvid jne... väga hästi ei mäleta... Igastahes, üks meie õppejõude on kirjutanud raamatu aitamaks uutel üliõpilastel Taani õppemeetoditega toime tulla ja nendest aru saada ja kuidas projekte kirjutama peaks, „Research Methodology: A Project Guide for University Students“ (2010). J. Kuada oma raamatus kirjutab:
„Six main personality traits can be identified within a task-oriented group. If properly tapped, they combine to provide conditions for a successful group work.
1. A chairperson -> He/she tends to operate on a democratic, participatory basis, but is ready and able to assume rather more direct control when he feels it is necessary. He tends to be more concerned with practicalities and feasibility than with more imaginative leaps of thought.
2. A shaper -> The shaper type of person is different from a chairperson in that he finds it hard to control his ego. He prefers to shape decisions and activities of the group directly and personally. He likes action, quick results, and willing followers.
3. An innovator -> The innovator is the “ideas man”. He thinks constructively. That is, his strength lies in his capacity to advance new ideas and strategies. He therefore brings new insights to bear on the problems and issues discussed.
4. A monitor-evaluator -> The strength of the monitor-evaluator lies in his ability to think critically: to analyse ideas and suggestions and to evaluate their feasibility in terms of solving the problem at hand. He is usually a very serious person, very sober in his reflections, critical and objective.
5. A team worker -> The team worker is the social mixer type of person. He is perceptive of the feelings, needs and concerns of other group members. He is observant of their strengths and weaknesses, and it is in his nature to help promote their strengths and minimise their weaknesses.
6. A “completer” -> He is highly anxious, often compulsive, introverted and tense. He is eager to get the project completed, always reminding other group members of the submission date. But he does not compromise on standard.“
Peab ka mainima, et meie grupis on koos üsna kirju seltskond selles mõttes, et kõik tüübid on esindatud... nüüd sobiks hästi panna ka üks pilt minu grupikaaslastest, aga keegi teatud leedukas minu grupist lubas mind kohtusse kaevata kui kuskil tema pilti näitan, seega jääb ära :) nii igaks juhuks, eksole :D
Ja siit siis küsimus: Milline isiksusetüüp sina tiimitöös kõige rohkem oled? Ja kes mina olen?
November 25, 2010
Travel expenses
Käisin täna üle pika aja internetipangas, mõtlesin et niisama vaatan korra rahad üle:) aga siis üllatus, üllatus, avastasin et lõppude lõpuks on mu Stockholmi reisikulud kompenseeritud ja täies mahus enam-vähem:) (väike erinevus kurssidest jne)!
Ülekanne oli tehtud 16.11 ja et asjad perspektiivi panna (et miks ma nii happy olen et lõpuks rahad tulid), siis stipi üritus Stockholmis oli 6. septembril.
Igastahes väga tore üllatus! Kuigi nüüd on mul see raha Rootsi krooni arvel aga noh, vähemalt on olemas ja muidugi väga tore, et üldse sain oma reisikulud tagasi (see ei olnud üldse garanteeritud, aga mõtlesin, et küsin ikka). Ja nagu näha, siis küsija suu pihta ei lööda!
Kes ei tea, siis Stockholmis käisin septembris vastu võtmas Staffan Burenstam Linder Scholarship'i, mille sain läbi Stockholm School of Economics'i kuna õppisin bakalaureuses SSE Riga's (http://www.sseriga.edu.lv/) ja see oli ka üks stipi saamise tingimus. Summa oli minu jaoks väga suur ja aitab mul Taanis olles katta elamiskulusid ja põhimõtteliselt on lihtsalt super, kuna ma ei pea muretsema rahalises mõttes hakkamasaamise pärast siin olles:)
Ülekanne oli tehtud 16.11 ja et asjad perspektiivi panna (et miks ma nii happy olen et lõpuks rahad tulid), siis stipi üritus Stockholmis oli 6. septembril.
Igastahes väga tore üllatus! Kuigi nüüd on mul see raha Rootsi krooni arvel aga noh, vähemalt on olemas ja muidugi väga tore, et üldse sain oma reisikulud tagasi (see ei olnud üldse garanteeritud, aga mõtlesin, et küsin ikka). Ja nagu näha, siis küsija suu pihta ei lööda!
Kes ei tea, siis Stockholmis käisin septembris vastu võtmas Staffan Burenstam Linder Scholarship'i, mille sain läbi Stockholm School of Economics'i kuna õppisin bakalaureuses SSE Riga's (http://www.sseriga.edu.lv/) ja see oli ka üks stipi saamise tingimus. Summa oli minu jaoks väga suur ja aitab mul Taanis olles katta elamiskulusid ja põhimõtteliselt on lihtsalt super, kuna ma ei pea muretsema rahalises mõttes hakkamasaamise pärast siin olles:)
Koduigatsus?!
Hämmastav kui kiiresti suudab inimene ära harjuda täiesti teise keskkonnaga... Mõtlen aeg-ajal täiesti teadlikult, et kui palju ma nüüdseks olen Aalborgis olnud ning kui kaua see mulle tundub. See väike linnake on juba päris tuttavaks saanud ja tänavad on isegi kohati kodused mulle. Enam ei tunne kampuses ennast peata kanana, tean kuhu minna ja isegi hoonetes orienteerun normaalselt.
Ühikatoa olen ka saanud hubasemaks muuta ja siin mulle ka täitsa meeldib - minu pildid seina peal, ostsin vannitoa ja duširuumi põrandale matid ja tuppa vaibakesed, isegi selline väike asi nagu vannitoa seinal olev metallist riiulike šampooni jm jaoks muudab seda kohta siin hubasemaks. Paar asja küll on veel mida tahaksin, aga ma arvan et küll ma need ka varsti saan:)
Detsembri alguses on siin juba korraldatud jõululõunad (muidugi on neid ka novembri lõpus osadel, aga mina pole veel ühelgi käinud) - tahaksin minna nii meie ühika omale kui ka Studenhouse'i omale, sest tundub et see jõululõunate teema on siis päris populaarne ning iga grupp või ühing või mistahes pande korraldab enda oma...
Samas nii hästi ja mugavalt kui ma ka ennast siin keskkonnas ei tunneks, avastan ikkagi ennast arvestamas, et kui palju päevi on veel jäänud 16. detsembrini, kui Eestisse lendan ja mis ma siis pihta hakkan, kuhu lähen, kellega kokku saan, keda näen (üle pika aja)... see on kuidagi palju põnevam ja kuidagi ei suuda keskenduda meie semestriprojektile, mis ideaalis peaks enne äralendu valmis olema... loodetavasti leian kuskilt ikkagi selle motivatsiooni, et siis saaksin kodus olles ja Eestis olles seda aega nautida! Varsti näeme!
Ühikatoa olen ka saanud hubasemaks muuta ja siin mulle ka täitsa meeldib - minu pildid seina peal, ostsin vannitoa ja duširuumi põrandale matid ja tuppa vaibakesed, isegi selline väike asi nagu vannitoa seinal olev metallist riiulike šampooni jm jaoks muudab seda kohta siin hubasemaks. Paar asja küll on veel mida tahaksin, aga ma arvan et küll ma need ka varsti saan:)
Detsembri alguses on siin juba korraldatud jõululõunad (muidugi on neid ka novembri lõpus osadel, aga mina pole veel ühelgi käinud) - tahaksin minna nii meie ühika omale kui ka Studenhouse'i omale, sest tundub et see jõululõunate teema on siis päris populaarne ning iga grupp või ühing või mistahes pande korraldab enda oma...
Samas nii hästi ja mugavalt kui ma ka ennast siin keskkonnas ei tunneks, avastan ikkagi ennast arvestamas, et kui palju päevi on veel jäänud 16. detsembrini, kui Eestisse lendan ja mis ma siis pihta hakkan, kuhu lähen, kellega kokku saan, keda näen (üle pika aja)... see on kuidagi palju põnevam ja kuidagi ei suuda keskenduda meie semestriprojektile, mis ideaalis peaks enne äralendu valmis olema... loodetavasti leian kuskilt ikkagi selle motivatsiooni, et siis saaksin kodus olles ja Eestis olles seda aega nautida! Varsti näeme!
November 20, 2010
November 9, 2010
Tali tuli!
Täna hommikul sadas maha esimene lumi:) ... ja kui juba pilti tegin, siis tegin paar tükki ka ühikast: Esimene lumi
Lisaks saatsin täna välja järjekordse stipiavalduse, seekord Saare Kalurile... pöidlad pihku:)
Lisaks saatsin täna välja järjekordse stipiavalduse, seekord Saare Kalurile... pöidlad pihku:)
November 7, 2010
Sügisene koolitee
Juba 26. oktoobri hommikul tundsin, et talv hakkab vaikselt lähenema - nimelt hommikul olid veeloigud jääs... natuke on aeg-ajalt vihma asemel ka lörtsitaolist asja taevast tulnud.
Igastahes sügis on siin praegu ilus ja sellepärast tahtsingi ükskord kooli sõites paar klõpsu teha, et meie sügist näidata ja ka minu kooliteed, mida praegu veel rattaga läbida saan:)
Pilte vaata siit: Sügisene koolitee .
Igastahes sügis on siin praegu ilus ja sellepärast tahtsingi ükskord kooli sõites paar klõpsu teha, et meie sügist näidata ja ka minu kooliteed, mida praegu veel rattaga läbida saan:)
Pilte vaata siit: Sügisene koolitee .
CPR number
See nädal sain lõpuks Taani Kodakondsusametist ümbriku - "this letter confirms your right to reside in Denmark..." ehk siis enam ei ole võimalik mind riigist välja saata, kuigi mõned nädalad veel ja ma oleksin ebaseaduslikult Taanis olnud:)
Igastahes oodata lasti, aga vähemalt sai lõpuks asja... järgmisel päeval läksin kohe linna ka, et oma CPR number kätte saada... sealt lasti veelkord natuke pabereid täita ja siis onu väitis, et oota veel paar päeva ja siis saadki oma numbri postiga kätte... see mulle eriti ei meeldinud, küsisin siis, et äkki oleks kuidagi võimalik, et saaksin selle kiiremini teada (mõtlesin juba siis, et CPR numbriga saaksin kohe panka ka minna ja seal arve ära teha)?
Teenindajaonu ütles selle peale, et kui tahan oodata siis saaks täna ka... Oleneb kui kaua ma seal ootama pean eksole... aga õnneks läks ainult umbes 10 minutit ja saingi oma numbri kätte:) Ravikindlustuskaarti pean aga küll ootama kuni postiga saadetakse...
Peale seda läksin kohe panka ja nüüd on mul Taani Nordeas ka arve olemas. Ainult et kaarti pole veel kätte saanud, loodetavasti järgmise nädala alguses jõuab see ka minuni.
Käisin kilepükse ka otsimas, aga kuskil ei olnud enam või sai ainult komplektis osta (koos dressipluusiga) või oli ainult meestelõiked järgi... ühesõnaga, mõtlesin siis, et hakkan hoopis oma suusapükstega käima kui väga märjaks läheb ja vahetan pükse, küll hakkama saab... aga küll ostsin ma endale kummikud - neid tahtsin juba pikemat aega saada!
Igastahes oodata lasti, aga vähemalt sai lõpuks asja... järgmisel päeval läksin kohe linna ka, et oma CPR number kätte saada... sealt lasti veelkord natuke pabereid täita ja siis onu väitis, et oota veel paar päeva ja siis saadki oma numbri postiga kätte... see mulle eriti ei meeldinud, küsisin siis, et äkki oleks kuidagi võimalik, et saaksin selle kiiremini teada (mõtlesin juba siis, et CPR numbriga saaksin kohe panka ka minna ja seal arve ära teha)?
Teenindajaonu ütles selle peale, et kui tahan oodata siis saaks täna ka... Oleneb kui kaua ma seal ootama pean eksole... aga õnneks läks ainult umbes 10 minutit ja saingi oma numbri kätte:) Ravikindlustuskaarti pean aga küll ootama kuni postiga saadetakse...
Peale seda läksin kohe panka ja nüüd on mul Taani Nordeas ka arve olemas. Ainult et kaarti pole veel kätte saanud, loodetavasti järgmise nädala alguses jõuab see ka minuni.
Käisin kilepükse ka otsimas, aga kuskil ei olnud enam või sai ainult komplektis osta (koos dressipluusiga) või oli ainult meestelõiked järgi... ühesõnaga, mõtlesin siis, et hakkan hoopis oma suusapükstega käima kui väga märjaks läheb ja vahetan pükse, küll hakkama saab... aga küll ostsin ma endale kummikud - neid tahtsin juba pikemat aega saada!
October 22, 2010
Jõuluks koju
Ostsin eile lennupiletid ära:) Lõpuks... aga ikkagi sain enda arust päris hea hinnaga...
Lendan Aalborg-Kopenhaagen-Riia-Tallinn. Eestisse jõuan 16. detsembri õhtul ja tagasi lendan 11. jaanuaril sama teed pidi. Jeeeii!
Lendan Aalborg-Kopenhaagen-Riia-Tallinn. Eestisse jõuan 16. detsembri õhtul ja tagasi lendan 11. jaanuaril sama teed pidi. Jeeeii!
October 15, 2010
Solar Mobile Charger
Eelmine laupäev oli campuses suur pidu (RUSfest), mille pilet oli 200 DKK! Mõtlesin, et võiks ju ka minna, aga pileti eest küll sellist raha välja käima ei hakka... õnneks tuli välja, et neil on vaja baari inimesi:) Ühesõnaga sain siis minna peole niisama ja lisaks veel tasuta jooke umbes 2 tunni baaris olemise eest - hea diil!
Kuna järgmise kahe stipi tähtajad oli 15.10, siis said need ka esmaspäeval välja saadetud. Nüüd on natuke ootamist, aga pöidlad pihku!
Taani keelega läheb ka päris hästi, minu meelest:) Käin ikka usinalt loengutes ja üritan võimalusel lugeda lehti vms, millest ma eriti küll veel aru ei saa... rääkida eriti ei julge veel, mis on paha, tean küll, aga no ega nii kiire ka siis pole...
See kolmapäev/neljapäev oli Aalborgis töömess. Kuigi see oli põhiliselt tehniliste alade üliõpilastele suunatud, käisin ka ikka seal ära ja niisama uurisin erinevate taani firmade kohta... mõned olid ka minust huvitatud ja pakkusid päris huvitavaid programme jne ja loomulikult jagati ka palju tasuta nänni... rääkimata erinevatest võistlustest ja konkurssidest, kus igast lahedaid asju võita sai - osalesin ikka kõikides mis silma jäid ja ka juba võitsin endale päikesepatareiga laadija ehk siis Solar Mobile Charger'i. Sellega pidavat muid asju ka laadida saama, aga kõigepealt on päikest vaja:) Eks alati on äge midagi võita! Äkki võidan midagi veel sealt messilt.
Muide, täiesti juhuslikult jagati muu nänni hulgas seal ka tasuta arvutikotte, just sellist nagu kodust saada tahtsin (ainult lukuga), seega rohkem pole vaja otsida, sain juba siit endale ühe sellise koti:)
Tänaseks on loengud juba läbi ja ees nädalavahetus, ei teagi kohe mis kogu selle vaba ajaga peale hakata (just hakkas uus kursus, seega eks muidugi peaks lugema, aga veel midagi kriitilist või kiiret pole)... küll ma midagi välja mõtlen, reede ju ikkagi:)
Koolis peaks muidu reedeti olema Friday Bar, kus soodsamalt õlut jm jooke pakutakse, siiamaani pole veel selle ajal siin olnud, aga vb täna näen kuidas see siis välja näeb...
Kuna järgmise kahe stipi tähtajad oli 15.10, siis said need ka esmaspäeval välja saadetud. Nüüd on natuke ootamist, aga pöidlad pihku!
Taani keelega läheb ka päris hästi, minu meelest:) Käin ikka usinalt loengutes ja üritan võimalusel lugeda lehti vms, millest ma eriti küll veel aru ei saa... rääkida eriti ei julge veel, mis on paha, tean küll, aga no ega nii kiire ka siis pole...
See kolmapäev/neljapäev oli Aalborgis töömess. Kuigi see oli põhiliselt tehniliste alade üliõpilastele suunatud, käisin ka ikka seal ära ja niisama uurisin erinevate taani firmade kohta... mõned olid ka minust huvitatud ja pakkusid päris huvitavaid programme jne ja loomulikult jagati ka palju tasuta nänni... rääkimata erinevatest võistlustest ja konkurssidest, kus igast lahedaid asju võita sai - osalesin ikka kõikides mis silma jäid ja ka juba võitsin endale päikesepatareiga laadija ehk siis Solar Mobile Charger'i. Sellega pidavat muid asju ka laadida saama, aga kõigepealt on päikest vaja:) Eks alati on äge midagi võita! Äkki võidan midagi veel sealt messilt.
Muide, täiesti juhuslikult jagati muu nänni hulgas seal ka tasuta arvutikotte, just sellist nagu kodust saada tahtsin (ainult lukuga), seega rohkem pole vaja otsida, sain juba siit endale ühe sellise koti:)
Tänaseks on loengud juba läbi ja ees nädalavahetus, ei teagi kohe mis kogu selle vaba ajaga peale hakata (just hakkas uus kursus, seega eks muidugi peaks lugema, aga veel midagi kriitilist või kiiret pole)... küll ma midagi välja mõtlen, reede ju ikkagi:)
Koolis peaks muidu reedeti olema Friday Bar, kus soodsamalt õlut jm jooke pakutakse, siiamaani pole veel selle ajal siin olnud, aga vb täna näen kuidas see siis välja näeb...
October 9, 2010
Aalborg pildis
Nonii, ühel päikselisel päeval võtsin fotoka kooli kaasa ja klõpsasin paar pilti campusest...
Aalborg pildis
...siin on ka Aalborgist ja Studenthouse'ist paar pilti, niiet nautige:)
Aalborg pildis
...siin on ka Aalborgist ja Studenthouse'ist paar pilti, niiet nautige:)
October 6, 2010
Esimene eksam!
Eile oli siis minu esimene eksam Aalborgis! Kirjutasime oma grupiga selle kuu aja jooksul mini-projekti (mini, sest limiit oli 9000 sõna), mida siis hinnati ning suulisel eksamil ka arutati. Eksam siin ei näe iseenesest eriti välja nagu eksamina, selles mõttes, et hindamine on väga subjektiivne ning mind hinnatakse siis minu presentatsiooni ja küsimustele vastamise oskuse põhjal. Muide, esimene kursus oli Globalization and Internationalization teemal ning projekti kirjutasime ühe Taani firma - Grundfos A/S - globaliseerimisprotsessist.
Eilne eksam nägi välja umbes selline - olin ette valmistanud lühikese presentatsiooni (5-10 minutit), mis siis kõigepealt eksamineerijatele ette kandsin (2 hindajat, üks õppejõud ja teine väljaspoolt kooli), seejärel küsiti minu käest põhiliselt küsimusi projekti kohta, aga teoorias võivad küsimused olla kogu kursuse materjali põhjal, nt raamat, loengud jne. Ja presentatsioonis ei oodata mult, et räägiksin oma projektist (sest seda nad on ju lugenud) vaid, et räägiksin millestki, mida ei ole projektis või mida me otsustasime mitte kaasata või hoopis tuua antud teema käsitlemiseks uus perspektiiv/lähenemine. Seega suht raske oli seda preset teha, sest tegelikult ei saanud ma päris lõplikult aru, et mida nad täpselt tahavad et ma neile räägiks... igastahes tundub, et sain lõpuks ikka asjale pihta ning suutsin piisavalt hästi oma mõtteid ning seisukohti kaitsta, et mulle anti maksimumhinne ehk 12! Samas pean tõdema, et natuke vedas ka eksamineerijaga, sest ta oli jaganud palju häid hindeid ka teistele:)
Nüüd peame uue kursuse ja projekti jaoks moodustama uued grupid... enne jõule tuleb veel üks mini-projekt kirjutada ning siis lõpuks ka semestriprojekt.
Igastahes algus on hea ja mina olen rahul!
Eilne eksam nägi välja umbes selline - olin ette valmistanud lühikese presentatsiooni (5-10 minutit), mis siis kõigepealt eksamineerijatele ette kandsin (2 hindajat, üks õppejõud ja teine väljaspoolt kooli), seejärel küsiti minu käest põhiliselt küsimusi projekti kohta, aga teoorias võivad küsimused olla kogu kursuse materjali põhjal, nt raamat, loengud jne. Ja presentatsioonis ei oodata mult, et räägiksin oma projektist (sest seda nad on ju lugenud) vaid, et räägiksin millestki, mida ei ole projektis või mida me otsustasime mitte kaasata või hoopis tuua antud teema käsitlemiseks uus perspektiiv/lähenemine. Seega suht raske oli seda preset teha, sest tegelikult ei saanud ma päris lõplikult aru, et mida nad täpselt tahavad et ma neile räägiks... igastahes tundub, et sain lõpuks ikka asjale pihta ning suutsin piisavalt hästi oma mõtteid ning seisukohti kaitsta, et mulle anti maksimumhinne ehk 12! Samas pean tõdema, et natuke vedas ka eksamineerijaga, sest ta oli jaganud palju häid hindeid ka teistele:)
Nüüd peame uue kursuse ja projekti jaoks moodustama uued grupid... enne jõule tuleb veel üks mini-projekt kirjutada ning siis lõpuks ka semestriprojekt.
Igastahes algus on hea ja mina olen rahul!
September 26, 2010
Tour de chambre
Eile toimus esimene ühikapidu! Kuna ma ise ei olnud "tour de chambre" kontsepsiooniga tuttav siis seletan lühidalt siin ka, et millega siis tegu... Tour de chambre ehk tubade tuur tähendab seda, et inimesed jaotatakse tiimidesse ja õhtu jooksul käiakse koos kõikide grupiliikmete tubades, kes siis on midagi (jooke, sööki) ette valmistanud enda toas ka teistele... Peo temaatika oli iseenesest "Minu uni" või "Minu unistus" (dream) ja siis ideaalis on tuba kaunistatud ja ka joogid või muu pakutav teemasse.
Meil algas õhtu ühise hot-dogisöömisega, siis olid ette valmistatud väikesed mängud enne kui nn tuurid pihta hakkasid... esimene tuba oli horror movie teemas, siis oli meil veel piraaditeema, aga üldiselt ega see teema nüüd väga oluline ei olnudki, mul näiteks ei olnud mingit erilist teemat, seega ütlesin et minu teemaks on Eesti:)
Üks lahe näide oli näiteks Chocolate land, koos teemakohase muusika, Dooley's'iga ja loomulikult shokolaadiga:) Natuke kehva on muidugi see, et kuna kõik peavad ise oma toa jaoks jooki ostma, siis lõppkokkuvõttes jood väga palju erinevaid jooke õhtu jooksul segamini, mina pakkusin nt dzinni. Aga üldiselt oli vahva üritus... muidugi ega ma ei osanud midagi väga oodata, seega olin positiivselt üllatunud:)
Hetkel olen koolis ja loen meie grupi projekti, mille tähtaeg on teisipäeval juba! Kuna kooli hooned ei ole muidu nädalavahetuseti avatud ja isegi tööpäevadel pannaks uksed vist juba nelja paiku kinni, siis on siis selline süsteem, et õpilaskaardiga saab 24/7 hoonetesse sisse, paned oma PINi sisse ja saadki sisse... päris mugav tegelikult, ei ole mingeid turvatöötajaid vajagi.
Meil algas õhtu ühise hot-dogisöömisega, siis olid ette valmistatud väikesed mängud enne kui nn tuurid pihta hakkasid... esimene tuba oli horror movie teemas, siis oli meil veel piraaditeema, aga üldiselt ega see teema nüüd väga oluline ei olnudki, mul näiteks ei olnud mingit erilist teemat, seega ütlesin et minu teemaks on Eesti:)
Üks lahe näide oli näiteks Chocolate land, koos teemakohase muusika, Dooley's'iga ja loomulikult shokolaadiga:) Natuke kehva on muidugi see, et kuna kõik peavad ise oma toa jaoks jooki ostma, siis lõppkokkuvõttes jood väga palju erinevaid jooke õhtu jooksul segamini, mina pakkusin nt dzinni. Aga üldiselt oli vahva üritus... muidugi ega ma ei osanud midagi väga oodata, seega olin positiivselt üllatunud:)
Hetkel olen koolis ja loen meie grupi projekti, mille tähtaeg on teisipäeval juba! Kuna kooli hooned ei ole muidu nädalavahetuseti avatud ja isegi tööpäevadel pannaks uksed vist juba nelja paiku kinni, siis on siis selline süsteem, et õpilaskaardiga saab 24/7 hoonetesse sisse, paned oma PINi sisse ja saadki sisse... päris mugav tegelikult, ei ole mingeid turvatöötajaid vajagi.
September 22, 2010
Kopenhaagen
Käisin eelmine nädalavahetus Kopenhaagenis:)
Kuna Mari sõidab juba septembri lõpus Saksamaale ära, siis tahtsin ikka enne äraminekut tal korra külas käia ja väga äge oli! ... nagu ikka Mariga:)
Kopenhaagenis olles käisime ööelu avastamas ja ka Rahvusmuuseumis, aga mis oli segadusseajav oli sõit Aalborgist Kopenhaagenisse. Seekord sõitsin Kopi bussiga, kuna seekord oli bussiga odavam tulla - buss Aalborgist Kopi õpilase soodustusega on 245 DKK versus rongipilet, mis tuleks 315 DKK WildCardiga (üldiselt on rong odavam, aga reedel ja pühapäeval on hinnad natuke kõrgemad). Esiteks jõudsin suht napilt bussi peale, sest pidin sularaha välja võtma bussipileti jaoks. Siis bussijaamas tahtsin bussijuhilt piletit osta, aga bussijuhti see eriti ei huvitanud, et ma raha näpus bussi kõrval seisin, pärast tuli välja et süsteem on hoopis selline, et kõik istuvad bussi ära ja siis mingi mees tuleb ja müüb piletid. Tol korral kui mina bussiga läksin eeldatavasti Aalborgis seda piletimüüjat polnud vms, sest ma ei saanud ju aru mida bussijuht seletas... igastahes raha taheti minu käest alles peale 2,5 tundi bussisõitu kui jõudsime Randersisse:)
Et saada Jyllandilt Sjaellandile pidime vahepeal praami peale minema, mis oli ka suht veider alguses sest praam jäi hiljaks ja ma ei saanud eriti aru kuhu ma minema pean, aga õnneks mulle seletati ära mis värk on lõpuks, kuigi bussijuht ei saanud üldse aru mida ma tahan, sest ta ingliskeelt ei rääkinud, loomulikult... Süsteem on siis selline, et kõik bussi all olnud kotid laaditakse ühte väiksemasse kaubikusse ja inimesed lähevad jalgsi praamile, aga buss praamile ei tule, siis teisel pool tuleb teine buss vastu ja istutakse jälle sinna ümber... ühesõnaga hea, et ma ikka ei jätnud oma kotti bussi üles, sest ei tea kas seda kunagi enam näinud oleks. Alati hoia oma asjad enda lähedal, igaks juhuks!
Selles mõttes on muidugi hea, et nüüd olen selle sõidu korra läbi teinud ja tean kuidas järgmine kord käituma pean, eks nii on paljude asjadega elus...
Midagi põnevat väga rohkem juhtunud ei olegi, eile tundsin et kurk ja kõrvad hakkasid valutama ja öösel suht kehva magada, aga loodan, et see on ainult väike külmetus ja et saan sellest ruttu üle... ja vahelduva eduga olen ka meie projekti kallal töötanud - meil on grupis eesmärk see reedeks valmis saada, et siis saaksime reedel tähistada ja natuke koos ka pidu panna, sest see on väga tähtis grupis hea õhkkonna loomiseks, eksju:)
Kuna Mari sõidab juba septembri lõpus Saksamaale ära, siis tahtsin ikka enne äraminekut tal korra külas käia ja väga äge oli! ... nagu ikka Mariga:)
Kopenhaagenis olles käisime ööelu avastamas ja ka Rahvusmuuseumis, aga mis oli segadusseajav oli sõit Aalborgist Kopenhaagenisse. Seekord sõitsin Kopi bussiga, kuna seekord oli bussiga odavam tulla - buss Aalborgist Kopi õpilase soodustusega on 245 DKK versus rongipilet, mis tuleks 315 DKK WildCardiga (üldiselt on rong odavam, aga reedel ja pühapäeval on hinnad natuke kõrgemad). Esiteks jõudsin suht napilt bussi peale, sest pidin sularaha välja võtma bussipileti jaoks. Siis bussijaamas tahtsin bussijuhilt piletit osta, aga bussijuhti see eriti ei huvitanud, et ma raha näpus bussi kõrval seisin, pärast tuli välja et süsteem on hoopis selline, et kõik istuvad bussi ära ja siis mingi mees tuleb ja müüb piletid. Tol korral kui mina bussiga läksin eeldatavasti Aalborgis seda piletimüüjat polnud vms, sest ma ei saanud ju aru mida bussijuht seletas... igastahes raha taheti minu käest alles peale 2,5 tundi bussisõitu kui jõudsime Randersisse:)
Et saada Jyllandilt Sjaellandile pidime vahepeal praami peale minema, mis oli ka suht veider alguses sest praam jäi hiljaks ja ma ei saanud eriti aru kuhu ma minema pean, aga õnneks mulle seletati ära mis värk on lõpuks, kuigi bussijuht ei saanud üldse aru mida ma tahan, sest ta ingliskeelt ei rääkinud, loomulikult... Süsteem on siis selline, et kõik bussi all olnud kotid laaditakse ühte väiksemasse kaubikusse ja inimesed lähevad jalgsi praamile, aga buss praamile ei tule, siis teisel pool tuleb teine buss vastu ja istutakse jälle sinna ümber... ühesõnaga hea, et ma ikka ei jätnud oma kotti bussi üles, sest ei tea kas seda kunagi enam näinud oleks. Alati hoia oma asjad enda lähedal, igaks juhuks!
Selles mõttes on muidugi hea, et nüüd olen selle sõidu korra läbi teinud ja tean kuidas järgmine kord käituma pean, eks nii on paljude asjadega elus...
Midagi põnevat väga rohkem juhtunud ei olegi, eile tundsin et kurk ja kõrvad hakkasid valutama ja öösel suht kehva magada, aga loodan, et see on ainult väike külmetus ja et saan sellest ruttu üle... ja vahelduva eduga olen ka meie projekti kallal töötanud - meil on grupis eesmärk see reedeks valmis saada, et siis saaksime reedel tähistada ja natuke koos ka pidu panna, sest see on väga tähtis grupis hea õhkkonna loomiseks, eksju:)
September 14, 2010
Studenterhuset
Juba teisel päeval kui Aalborgi jõudsin ja Student House'is ehk taani keeles Studenterhuset'is istusin panin ennast vabatahtlikuna baaris töötamiseks kirja. Kui kuulsin, et seal üliõpilaste pubis ongi nii, et kõik kes seal töötavad on vabatahtlikud ja keegi peale paari inimese palka üldse ei saa, siis tundus see päris lahe olevat ja tahtsin ka kohe minna:) Eelmise nädala lõpus siis mulle helistati, et kas ma tahaksin proovipäevale tulla, kus mulle baari jm tutvustatakse ja siis eile käisingi seal esimest korda tööl. Enamus ajast tutvustati kuidas asjad seal käivad, aga saime ka juba reaalselt baaritööd teha (minuga koos oli treeningvahetusele tulnud ka üks prantsuslane). Kuigi oli esmaspäeva õhtu ja väga palju rahvast ei olnud, siis oli ikka lahe - näiteks proovisime vist 3 erinevaid kokteile ja shotte teha mis siis pärast ise saime ära juua ja enamus ajast niisama tsillisime. Aga arvan, et see on lahe kogemus baaris töötamiseks, mõeldes ka selle peale, et saan seda vb tulevikus ära kasutada ja selle eest äkki isegi palka saada:)...
Kuigi töötame vabatahtlikena siis teatud privileegid ikka on, nt saame iga töötatud tunni eest teatud zetooni, millega saame kõiki baaris müüdavaid asju personalihinnaga ehk tavaliselt poole hinnaga ning alati saame tasuta kohvi ja teed ja ka veidi süüa kui tööl oleme. Lisaks sellele korraldatakse vabatahtlikele igasugu üritusi ja üldse neil on selline oma network.
Eilse põhjal tundus küll väga lahe seal töötada ja panin endale kohe ka järgmise vahetuse kirja, järgmine neljapäev... loodetavasti meeldib siis ka!
Kuigi töötame vabatahtlikena siis teatud privileegid ikka on, nt saame iga töötatud tunni eest teatud zetooni, millega saame kõiki baaris müüdavaid asju personalihinnaga ehk tavaliselt poole hinnaga ning alati saame tasuta kohvi ja teed ja ka veidi süüa kui tööl oleme. Lisaks sellele korraldatakse vabatahtlikele igasugu üritusi ja üldse neil on selline oma network.
Eilse põhjal tundus küll väga lahe seal töötada ja panin endale kohe ka järgmise vahetuse kirja, järgmine neljapäev... loodetavasti meeldib siis ka!
September 12, 2010
Language Bath
Laupäeval käisin siis nagu pealkirjast lugeda saab - vannis:) Tegelikult oli tegemist keeltekooli üritusega kus kõikidele huvilistele tutvustati taani keelt erinevates sessioonides. Kokku kestis kogu asi umbes 6 tundi ja järjest toimus 6 erinevat sessiooni, erinevate õpetajatega. Kõik rääkisid erinevatel teemadel, nt üldiselt keeleõppimise meetoditest, lihtsamate fraaside õppimine, grammatika, numbrid, kellajad ja kuupäevad. Kõik oli muidugi suhteliselt algelisel tasemel ning väga ülevaatlik, aga targemaks sain ikka. Oskan näiteks kirjutada nüüd mis mu nimi on ja kust ma tulen, enamvähem hääldada ka aga see vajab veel harjutamist.
Päev enne seda üritust (ehk reedel) käisime oma kursusega juba esimesel firmakülastusel - Grundfos'is (http://www.grundfos.com/), mis asub Aalborgist umbes 60 km kaugusel Aarhusi lähedal. Kõigepealt oli 2 presentatsiooni ja siis pärast näidati tehast ja kuidas ühe pumba tegemine täpselt välja näeb... päris lahe oli! Meile tutvustati Grundfosi pumbapere ehk tooteid üldiselt ka ja üks minu jaoks lahedamaid pumpasid mis nad oli välja mõelnud oli päikese- ja tuuleenergial töötav pump pidades silmas just arengumaid... väga äge igastahes!
Järgmine nädal peame oma grupiga kirjutama Grundfosi case study põhjal repordi, seda väga ei oota, aga mingi aeg peab ju päris töö ka pihta hakkama... reedel saime peale Grundfosist tagasi tulekut kursusega ka kokku (kuigi tuli ainult umbes 20 inimest) ja tsillisime natuke niisama ühes kooli lähedal olevas ühikas, rääkisime juttu, jõime õlut/siidrit, nüüd tean juba rohkem inimesi:) Hiljem reedel läksime veel Maarja ja tema korterikaaslastega kesklinna International Night peole ja see oli ka päris lõbus kuigi tulin suht varakult ära kuna teadsin juba, et pean laupäeval varakult "vanni" minema ehk siis sellele keeltekooli üritusele...
Muud huvitavat infot -Taani on ainuke riik maailmas, kus kaardimakse eest peab alati lõpptarbija (nii umbes 3,5% arve summast) juurde maksma. Olen seda loomulikult poes kaardiga makstes tähele pannud, aga seda kinnitas ka mu grupikaaslane Tsehhist, keda see veel niipalju häiris, et uuris selle kohta natuke rohkem. Eks ma pean siis hakkama sularaha välja võtma, et poes süüa osta...
Päev enne seda üritust (ehk reedel) käisime oma kursusega juba esimesel firmakülastusel - Grundfos'is (http://www.grundfos.com/), mis asub Aalborgist umbes 60 km kaugusel Aarhusi lähedal. Kõigepealt oli 2 presentatsiooni ja siis pärast näidati tehast ja kuidas ühe pumba tegemine täpselt välja näeb... päris lahe oli! Meile tutvustati Grundfosi pumbapere ehk tooteid üldiselt ka ja üks minu jaoks lahedamaid pumpasid mis nad oli välja mõelnud oli päikese- ja tuuleenergial töötav pump pidades silmas just arengumaid... väga äge igastahes!
Järgmine nädal peame oma grupiga kirjutama Grundfosi case study põhjal repordi, seda väga ei oota, aga mingi aeg peab ju päris töö ka pihta hakkama... reedel saime peale Grundfosist tagasi tulekut kursusega ka kokku (kuigi tuli ainult umbes 20 inimest) ja tsillisime natuke niisama ühes kooli lähedal olevas ühikas, rääkisime juttu, jõime õlut/siidrit, nüüd tean juba rohkem inimesi:) Hiljem reedel läksime veel Maarja ja tema korterikaaslastega kesklinna International Night peole ja see oli ka päris lõbus kuigi tulin suht varakult ära kuna teadsin juba, et pean laupäeval varakult "vanni" minema ehk siis sellele keeltekooli üritusele...
Muud huvitavat infot -Taani on ainuke riik maailmas, kus kaardimakse eest peab alati lõpptarbija (nii umbes 3,5% arve summast) juurde maksma. Olen seda loomulikult poes kaardiga makstes tähele pannud, aga seda kinnitas ka mu grupikaaslane Tsehhist, keda see veel niipalju häiris, et uuris selle kohta natuke rohkem. Eks ma pean siis hakkama sularaha välja võtma, et poes süüa osta...
September 8, 2010
The Staffan Burenstam Linder Scholarship
Eile päeval jõudsin juba Aalborgi tagasi. Käisin esmaspäeval Rootsis, Stockholmis stipendiumi kätteandmise pidulikul tseremoonial. Minek iseenesest nägi välja nii, et pühapäeva öösel vastu esmaspäeva istusin rongi peale, mis sõitis umbes 6 tundi Kopenhaagenisse - üritasin rongis magada, aga see osutus suht raskeks, kui kogu reisi vältel tuled olid vagunis täisvõimsusel ja aeg-ajalt teatati, et mis peatuses me ikka nüüd oleme ja millal järgmisesse jõuame... Kopenhaageni lennujaamas oli mul natuke üle 2 tunni vaja oma lendu oodata, aga see läks suhteliselt kiiresti, üldse sujus logistiliselt reis päris hästi, ise kartsin, et äkki mõni lend hilineb ja siis jään millestki maha või jään niisama millestki maha:) Aga ei, pigem oli aega ülegi...Stockholm School of Economics on päris Stockholmi kesklinnas (vähemalt mulle tundus see nii) ning hostel, kuhu mind pandi, koolist otse üle tee. Kuna jõudsin umbes kell 12 juba hostelisse, siis jäi mul enne tseremooniat natuke aega, et Stockholmis ringi jalutada. Tseremoonia ise oli alles kell 17, aga saime enne Andersi sekretäriga (Monica) kokku veerand viiest, kes meile natuke tseremoonia käiku selgitada lubas.
Käisin siis natuke vanalinnas ringi ja palju suuri ja uhkeid maju oli, aga Tallinna vanalinn meeldib mulle rohkem. Tundus lihtsalt, et need majad seal ei olnud eriti vanad v.a. kuninga loss (või kuidasiganes seda kutsuma peab), mis oli muljetavaldav, aga sissepääs tasuline. Tegin paar pilti ka:)
Jõudis siis aeg kätte, kui kooli pidin minema. Sattusin kohe kokku 2 teise stipisaajaga, kelleks oli Marija (minu kursuselt) ja Dimitri (aasta noorem minust koolis), kusjuures mõlemad on SSE tudengid Stockholmis. Kool väljast nägi välja selline:
Monica rääkis siis, et tseremoonia on väike ja võibolla palutakse meil ka midagi õelda ja tänada, aga üldiselt pole see midagi suurejoonelist. OK, mõtlesin siis et äkki oleksin pidanud midagi ette valmistama, et mida ma nüüd ütlen aga samas oli juba natuke hilja ka - tagantjärgi tarkus:) Marijal oli nt kõne ette valmistatud. Siis oli veel natuke aega viieni, aga Monica arvas, et näitab meile kooli (hetkel olid seal suured renoveerimistööd käsil ja päris palju koolist oli nagu ehitusplats) ehk siis mul poleks niikuinii aega jäänud kõne ette valmistamiseks. Ja siis kohtusime fondi esimehega, kes ka niiõelda muuseas mainis, et palume siis teil ka sõna võtta ja õelda, kuidas selle stipi saamine teie elu muudab. Samal ajal mina mõtlen, et "I'm screwed" aga naeratan, et jajah ja okok:) Kartsin, et kui ikka päris ämbrisse astun sellega, äkki ütlevad, et "sorry", aga me otsustasime ümber, ja sa ei saagi stippi:P
Kui kõnepidamisaeg kätte jõudis, siis mäletan, et hakkasin rääkima midagi kuidas ma teada sain, et stippi sain ja kui õnnelik ma olin, et nüüd saangi kooli minna ja õpingutele keskenduda ja siis tagasi Eestisse tulla, et siin midagi korda saata, aga väga rohkem ei mäleta mis jama ma seal ajasin, aga seda võin küll öelda, et see läks kiiresti:) vastukaaluks sellele (minu meelest ülipikale) kõnele, mis Dimitri enne mind pidas...
Kui tseremoonia ja banketiga ühel pool siis ostustasime kolmekesi, et peame nüüd ikka tähistama ka oma stipisaamist. Kogemata sattusime ka ühe teise lätakaga minu kursuselt kokku, kes samuti SSE's õpib ning läksime kõik koos pubisse istuma. Suht vaikne õhtu oli, aga tore oli vanu kursakaaslasi üle pika aja näha...
Järgmine hommik pidin kuue ajal juba tõusma, et lennujaama sõita ja juhtus nii, et mu telefoni aku sai millalgi öösel tühjaks. Natuke vedas, et niipalju veel vastu pidas, et mind hommikul üles äratas, aga edasi ei teadnud ma terve päev mis kell oli, kui just ei näinud hostelis, lennujaamas või rongis kuskil kella. Aga sellest polnud ka midagi ja sain oma sõidud ikka kõik tehtud. Kohe kui rong Aalborgi jõudis, jooksin bussi peale ja sõitsin kooli, nii et täpselt jõudsin oma esimese päris loengu teise poolde!
Käisin siis natuke vanalinnas ringi ja palju suuri ja uhkeid maju oli, aga Tallinna vanalinn meeldib mulle rohkem. Tundus lihtsalt, et need majad seal ei olnud eriti vanad v.a. kuninga loss (või kuidasiganes seda kutsuma peab), mis oli muljetavaldav, aga sissepääs tasuline. Tegin paar pilti ka:)
Jõudis siis aeg kätte, kui kooli pidin minema. Sattusin kohe kokku 2 teise stipisaajaga, kelleks oli Marija (minu kursuselt) ja Dimitri (aasta noorem minust koolis), kusjuures mõlemad on SSE tudengid Stockholmis. Kool väljast nägi välja selline:
Monica rääkis siis, et tseremoonia on väike ja võibolla palutakse meil ka midagi õelda ja tänada, aga üldiselt pole see midagi suurejoonelist. OK, mõtlesin siis et äkki oleksin pidanud midagi ette valmistama, et mida ma nüüd ütlen aga samas oli juba natuke hilja ka - tagantjärgi tarkus:) Marijal oli nt kõne ette valmistatud. Siis oli veel natuke aega viieni, aga Monica arvas, et näitab meile kooli (hetkel olid seal suured renoveerimistööd käsil ja päris palju koolist oli nagu ehitusplats) ehk siis mul poleks niikuinii aega jäänud kõne ette valmistamiseks. Ja siis kohtusime fondi esimehega, kes ka niiõelda muuseas mainis, et palume siis teil ka sõna võtta ja õelda, kuidas selle stipi saamine teie elu muudab. Samal ajal mina mõtlen, et "I'm screwed" aga naeratan, et jajah ja okok:) Kartsin, et kui ikka päris ämbrisse astun sellega, äkki ütlevad, et "sorry", aga me otsustasime ümber, ja sa ei saagi stippi:P
Kui kõnepidamisaeg kätte jõudis, siis mäletan, et hakkasin rääkima midagi kuidas ma teada sain, et stippi sain ja kui õnnelik ma olin, et nüüd saangi kooli minna ja õpingutele keskenduda ja siis tagasi Eestisse tulla, et siin midagi korda saata, aga väga rohkem ei mäleta mis jama ma seal ajasin, aga seda võin küll öelda, et see läks kiiresti:) vastukaaluks sellele (minu meelest ülipikale) kõnele, mis Dimitri enne mind pidas...
Kui tseremoonia ja banketiga ühel pool siis ostustasime kolmekesi, et peame nüüd ikka tähistama ka oma stipisaamist. Kogemata sattusime ka ühe teise lätakaga minu kursuselt kokku, kes samuti SSE's õpib ning läksime kõik koos pubisse istuma. Suht vaikne õhtu oli, aga tore oli vanu kursakaaslasi üle pika aja näha...Järgmine hommik pidin kuue ajal juba tõusma, et lennujaama sõita ja juhtus nii, et mu telefoni aku sai millalgi öösel tühjaks. Natuke vedas, et niipalju veel vastu pidas, et mind hommikul üles äratas, aga edasi ei teadnud ma terve päev mis kell oli, kui just ei näinud hostelis, lennujaamas või rongis kuskil kella. Aga sellest polnud ka midagi ja sain oma sõidud ikka kõik tehtud. Kohe kui rong Aalborgi jõudis, jooksin bussi peale ja sõitsin kooli, nii et täpselt jõudsin oma esimese päris loengu teise poolde!
September 5, 2010
IKEA
Käisime eile Maarjaga IKEAs stuffi ostmas - mulle meeldib IKEA:)
Maarja sai endale stange, pleedi, lauakese ja muud pudipadi. Mina ostsin endale prügikasti ja suure klaasist kausi - mõlemad olid 15 DKK! (ehk kokku siis 30 ainult)
Õhtul sõitsin oma rattaga ühika poole ostetud asjad korvis parasjagu üritades mäest üles saada, kui oma ratta natuke katki tegin... tagumise korv ei pidanud raskusele vastu ja tiris pakiraami ratta raami küljest lahti. Iseenesest ratas sõidab, aga pidin pakiraami ise rätikuga ratta raami külge siduma, et see taha ei vajuks... pean laskma selle korda teha!
Maarja sai endale stange, pleedi, lauakese ja muud pudipadi. Mina ostsin endale prügikasti ja suure klaasist kausi - mõlemad olid 15 DKK! (ehk kokku siis 30 ainult)
Õhtul sõitsin oma rattaga ühika poole ostetud asjad korvis parasjagu üritades mäest üles saada, kui oma ratta natuke katki tegin... tagumise korv ei pidanud raskusele vastu ja tiris pakiraami ratta raami küljest lahti. Iseenesest ratas sõidab, aga pidin pakiraami ise rätikuga ratta raami külge siduma, et see taha ei vajuks... pean laskma selle korda teha!
An alien?
Paar päeva tagasi käisin poes süüa ostmas ja üritasin ostetud kraami ratta korvi mahutada, kui mingi mees muga lambist rääkima hakkas, et kas ma olen üliõpilane ja kust ma siis täpselt pärit olen. Üritasin siis viisakas olla ja vastasin ta küsimustele. Tahtsin juba ära hakata sõitma, kui temal veel juttu jätkus. Lõpetuseks ütles ta „You look like you’re from another planet!“ :S Ma küsisin "Why?" mõeldes, et mis mul siis viga on? Aga pärast sain aru või ma vähemalt loodan, et ta mõtles ikka, et "...from another country":)
September 2, 2010
Üliõpilaste massid Aalborgis
Lisan eilse sissejuhatava ürituse kohta veel seda, et auditoorium, kus me olime oli pungil täis ning inimesed istusid vahekäikudes põrandal, kaasaarvatud mina ja osad ei mahtunud auditooriumisse ära lihtsalt. Rektor kinnitas ka oma sissejuhatavas kõnes, et see aasta on rahvusvahelisi üliõpilasi eriti palju Aalborgi kokku tulnud. See, et rahvast on Aalborgis palju annab tõestust ka see, et koolil on raskusi uutele üliõpilastele elukohtade leidmisega, sest neid lihtsalt ei ole. Kuulsin ka, et augustis enne üliõpilaste saabumist olid vabatahtlikud ülikoolist linnas jaganud flaiereid kodudesse, et kui kellelgi on võimalik üliõpilasi enda juurde majutada siis seda ka tehtagu, sest elukohtadega on kitsas käes. Ja kui juba ülikoolil on raskusi kohtade leidmisega, siis ega olukord ise korterit otsides ka parem pole, selles mõttes on nendel, kes on endale ikkagi praegu ise koha leidnud väga hästi läinud.
Eile ühe eestlasega rääkides, kes on juba aasta Aalborgis õppinud, tuli välja ka see, et niipalju eestlasi kui sel aastal pole varasemalt Aalborgi kunagi tulnud (vähemalt tema ei tea et oleks). Aalborgi Ülikoolis õppivaid eestlasi tean küll vähe (mingi 5 inimest) aga see eest University Collega of Northen Denmark'i läheb tunduvalt rohkem eestlasi kui minu kooli nagu kuulnud olen (ise olen oma silmaga näinud mingi 6-7 eestlast, kes sinna õppima lähevad)...
Uued üliõpilased suures osas tahavad ka elamiskulude katmiseks ju kohe ka tööle minna, aga sellega on probleem umbestäpselt sama... kõik tahavad ja kohti lihtsalt ei jagu.. otsi kui palju tahad. Veidi aega tagasi olevat koristaja kohale olnud tahtjaid 300 ringis, ühele kohale.
Eile olid poisid nõus isegi "tänavaid mopiga pesema", et midagigi teha saaks, mille eest mingit teenistust võiks saada, muidugi rääkimata ajalehtede laialijagamisest, nõude pesemisest ja koristamisest, mis niikuinii oleks ainsad variandid hetkel üliõpilastele Aalborgis.
Ja kogu selle jutu lõpuks pean ikka veelkord tõdema, et kui vedanud ikka mul on, et selle stipi sain! Hetkel vähemalt on minu elu suhteliselt lilleline, loodetavasti see veel veidi kestab:)
Eile ühe eestlasega rääkides, kes on juba aasta Aalborgis õppinud, tuli välja ka see, et niipalju eestlasi kui sel aastal pole varasemalt Aalborgi kunagi tulnud (vähemalt tema ei tea et oleks). Aalborgi Ülikoolis õppivaid eestlasi tean küll vähe (mingi 5 inimest) aga see eest University Collega of Northen Denmark'i läheb tunduvalt rohkem eestlasi kui minu kooli nagu kuulnud olen (ise olen oma silmaga näinud mingi 6-7 eestlast, kes sinna õppima lähevad)...
Uued üliõpilased suures osas tahavad ka elamiskulude katmiseks ju kohe ka tööle minna, aga sellega on probleem umbestäpselt sama... kõik tahavad ja kohti lihtsalt ei jagu.. otsi kui palju tahad. Veidi aega tagasi olevat koristaja kohale olnud tahtjaid 300 ringis, ühele kohale.
Eile olid poisid nõus isegi "tänavaid mopiga pesema", et midagigi teha saaks, mille eest mingit teenistust võiks saada, muidugi rääkimata ajalehtede laialijagamisest, nõude pesemisest ja koristamisest, mis niikuinii oleks ainsad variandid hetkel üliõpilastele Aalborgis.
Ja kogu selle jutu lõpuks pean ikka veelkord tõdema, et kui vedanud ikka mul on, et selle stipi sain! Hetkel vähemalt on minu elu suhteliselt lilleline, loodetavasti see veel veidi kestab:)
September 1, 2010
The buddy system
Muuseas sattusime täna Aalborgi Ülikooli dekaaniga kokku Maarja osakonda (Art and Technology department) ülikoolilinnakus(campus) otsides. Campus on päris muljetavaldav isegi kui seal olles nägime ainult väikest osa sellest - palju rohelust, jõekesed, jalgrattateed, muruplatsid. Mingi aeg teen pilte ja panen kuhugi üles, et saate ka näha. Aga campus'esse sattusime kuna Maarja ei teadnud kuhu ta minema peab kuna hommikul nn orientatsioonimiitingu ajal allkirjastas ta oma üürilepingut ja kolis uude kohta sisse. Aga campus'es sattusime mingile presele, kust inimestelt abi küsisime ja meid suunati siis dekaani poole kuna ta oli seal just rääkimas uutele õpilastele midagi... lõpuks tõi kooli kommunikatsioonijuht vms meid autoga kesklinna õigesse kohta ära ja kõik lahenes:)
Enamuse tänasest päevast sisustas Introduction Course for international students, mis sisuliselt oli palju tutvustavaid presentatsioone erinevatelt ühendustelt ja organisatsioonidelt nt Career Centre, kooli raamatukogu, Asian Student Network, AIESEC, International Christian Fellowship jne. Läbivaks jooneks nende presentatsioonide juures oli see, et keegi ei osanud arvutit eriti hästi käsitleda, kord ei leitud Play slideshow nuppu üles, siis ei saadud arvutit projektoriga ühendatud või 1 slaidi tagasi mindud jne. Lootusetu noh...
Selle ürituse lõpus pidavat kõikidele rahvusvahelistele tudengitele tutvustama nende buddy'sid ehk see on inimene, kes saab võõramaalasi uues riigis esile kerkivate küsimuste puhul aidata ja toetada. Lootsin ka, et saan buddy aga ei midad - tuli välja, et magistritudengitele pole neid ette nähtud! Säh sulle saia moosiga! Tuleb välja siis, et kuna magister, siis osake kohe ise taani keelt ja ajage oma asjad ise korda. Õnneks elab siin minu koridori peal ühikas üks tüdruk, kes on ka buddy (mitte mulle, aga teistele) ja ta ütles, et saan tema käest abi kui vaja, et talle meeldib teisi aidata - väga hästi siis ju:)
Ratast veel ei ole, seepärast sõidan jänest aeg-ajalt, et bussipiletitelt natukegi kokku hoida:P
Leidsin täna veel eestlasi, kes ka Aalborgi Ülikooli õppima tulevad. Siiamaani olin ainult näinud eestlasi, kes teistesse ülikoolidesse lähevad õppima. Tahaks juba näha kes minuga ühel kursusel on - Orientation miiting on homme kella ühest alles.
Egas muud midagi - i'm out!
Enamuse tänasest päevast sisustas Introduction Course for international students, mis sisuliselt oli palju tutvustavaid presentatsioone erinevatelt ühendustelt ja organisatsioonidelt nt Career Centre, kooli raamatukogu, Asian Student Network, AIESEC, International Christian Fellowship jne. Läbivaks jooneks nende presentatsioonide juures oli see, et keegi ei osanud arvutit eriti hästi käsitleda, kord ei leitud Play slideshow nuppu üles, siis ei saadud arvutit projektoriga ühendatud või 1 slaidi tagasi mindud jne. Lootusetu noh...
Selle ürituse lõpus pidavat kõikidele rahvusvahelistele tudengitele tutvustama nende buddy'sid ehk see on inimene, kes saab võõramaalasi uues riigis esile kerkivate küsimuste puhul aidata ja toetada. Lootsin ka, et saan buddy aga ei midad - tuli välja, et magistritudengitele pole neid ette nähtud! Säh sulle saia moosiga! Tuleb välja siis, et kuna magister, siis osake kohe ise taani keelt ja ajage oma asjad ise korda. Õnneks elab siin minu koridori peal ühikas üks tüdruk, kes on ka buddy (mitte mulle, aga teistele) ja ta ütles, et saan tema käest abi kui vaja, et talle meeldib teisi aidata - väga hästi siis ju:)
Ratast veel ei ole, seepärast sõidan jänest aeg-ajalt, et bussipiletitelt natukegi kokku hoida:P
Leidsin täna veel eestlasi, kes ka Aalborgi Ülikooli õppima tulevad. Siiamaani olin ainult näinud eestlasi, kes teistesse ülikoolidesse lähevad õppima. Tahaks juba näha kes minuga ühel kursusel on - Orientation miiting on homme kella ühest alles.
Egas muud midagi - i'm out!
August 31, 2010
Lebara Startpakke
Tänane päev on möödunud elukohaotsimise tähe all, mitte mulle aga Maarjale (võtsin ta enda juurde ju ulualla kuniks ta ise endale elamise leiab). Hommikul oli närviline netis istumine – mina uurisin oma lennupileteid jälle, mis mul ikka veel ostmata oli ja Maarja otsis eri portaalidest Aalborgi üürikorterite kohta. Natuke kehvasti, et ainult üks netijuhe on, aga sai hakkama...
Siis võtsime suuna linna poole ja läksime koos Kristiniga (ka eestlane, aga tema läheb õppima ühte teise ülikooli Aalborgis) ühte korterit vaatama, mis ausalt õeldes oli täielik aja raiskamine kuna see omanik ütles kohe, et tal on inimesi kes on valmis maksma rohkem kui ta küsis ja üldsegi ta ei taha väga üürida vaid rohkem müüa... siis kesklinnas purskkaevu ääres istudes sattusime veel paari eestlasega kokku, kes ka väga lahkelt pakkusid, et „tule meie juurde, meil ruumi on!“, aga see tundus kahtlane, kui nad on hoopis teisest ülikoolist ning see majutus organiseeriti ju läbi ülikooli, et kas ikka päris nii saab, et üürilised otsivad uusi üürilisi... väga ei usu, aga noh, sel hetkel oli see ka veel üks ajutine lahendus.
Peale seda otsustasime minna edasi ühte hostelisse, kus Kristin enne oli ning kus on ka veel palju teisi samasuguseid üliõpilasi kes otsivad endale uut kohta, sest elamine selles hostelis lihtsalt ei ole võimalik pikaajaliselt – põhimõtteliselt on see nagu kämping väikeste majakestega, kus magavad 5 inimest koos väga väikesel pinnal ning lisaks on see ka linnast suhteliselt kaugel. Aga kuna Kristin tundis seal olijaid hästi siis saime uurida, et kas on kellelgi on kohta pakkuda või saab keegi kampa võtta elukoha otsimisel ja õnneks leidsimegi 3 tüdrukut, kes homme oma korterisse juba sisse kolivad ja lepingut allkirjastama lähevad ning kes otsivad ka neljandat kaasüürilist. Ühesõnaga sellega läks õnneks ning homme kolib ka Maarja oma uude elukohta Aalborgi kesklinnas, kuuüür korteris (kolmetoaline korter oli vist) kokku oli 7000 DKK ehk siis igaüks peab maksma 1750 kuus, alguses on deposiidi ja ettemaksega summa muidugi suurem aga siiski mõislik.
Veel mõlgutan juba rattamõtteid, kust ja kuidas saaks... tänagi vedeles 1 eeldatavasti katkine ja mahajäetud jalgratas ühika lähedal oleva bussipeatuse juures kraavis, kiusatus oli suur see lihtsalt kaasa võtta, aga see ei tundunud päris õige tegu...
Täna oli palju ringi sebimist linnas, aga see-eest tunnen et orienteerun ikka palju paremini nüüd Aalborgis:) Aga bussipileti hind on ikka päris soolane – ühe tunnipileti eest peab välja käima 18 DKK! Üldiselt üritan tsekke alles hoida, et siis hiljem arvet pidada kui palju ja kuhu kulutanud olen, aga vaatame kas see süsteem ka töötama hakkab s.t. kas viitsin seda teha:)
Täna ostsin ka endale Taani kõnekaardi – minu Taani number on +45 50 129 038 (operaator Lebara Mobile). Hetkel on veel Eesti number sees, aga lähiajal mind Eesti numbrilt enam kätte ei saa, mõlgutan siin mõtteid et äkki peaks ajutiselt selle üldse kinni panema, siis ei läheks ka tellitud teenuste eest raha (kõnepost jne)...
Lisan siis alla ka oma aadressi Taanis, et siis saate google maps'is üles otsida ja vaadata kaardilt, et kus ma siis ikka täpselt olen või veel parem kirju tigupostiga saata:
Aalborg Kollegiet
Scoresbysundvej 3
9210 Aalborg SO (see O, millest on kriips läbi)
Room 112
Lennupiletid Rootsi said ka ostetud, õigemini ainult Kop.’ist Stock.’i, lähen Kopist 06.09 kell 8:35 ja siis 9:50 olen Stockholm-Arlanda lennujaamas ja tagasi tulen järgmise päeva hommikul kell 8:40 ja Kopis olen siis 9:50. Kes veel pole informeeritud siis Rootsi lähen SSE'sse The Staffan Burenstam Linder scholarship'i kätte saama. Ülejäänud otsad tuleb eeldatavasti läbida rongiga (Aalborgi ja Kopi vahe), kuid kuna rongipiletite hinnad on samad kogu aeg, siis sellega väga kiiret pole. Tegelen siis kui olen jõudnud endale õpilase rongisooduskaardi teha (WildCard).
Siis võtsime suuna linna poole ja läksime koos Kristiniga (ka eestlane, aga tema läheb õppima ühte teise ülikooli Aalborgis) ühte korterit vaatama, mis ausalt õeldes oli täielik aja raiskamine kuna see omanik ütles kohe, et tal on inimesi kes on valmis maksma rohkem kui ta küsis ja üldsegi ta ei taha väga üürida vaid rohkem müüa... siis kesklinnas purskkaevu ääres istudes sattusime veel paari eestlasega kokku, kes ka väga lahkelt pakkusid, et „tule meie juurde, meil ruumi on!“, aga see tundus kahtlane, kui nad on hoopis teisest ülikoolist ning see majutus organiseeriti ju läbi ülikooli, et kas ikka päris nii saab, et üürilised otsivad uusi üürilisi... väga ei usu, aga noh, sel hetkel oli see ka veel üks ajutine lahendus.
Peale seda otsustasime minna edasi ühte hostelisse, kus Kristin enne oli ning kus on ka veel palju teisi samasuguseid üliõpilasi kes otsivad endale uut kohta, sest elamine selles hostelis lihtsalt ei ole võimalik pikaajaliselt – põhimõtteliselt on see nagu kämping väikeste majakestega, kus magavad 5 inimest koos väga väikesel pinnal ning lisaks on see ka linnast suhteliselt kaugel. Aga kuna Kristin tundis seal olijaid hästi siis saime uurida, et kas on kellelgi on kohta pakkuda või saab keegi kampa võtta elukoha otsimisel ja õnneks leidsimegi 3 tüdrukut, kes homme oma korterisse juba sisse kolivad ja lepingut allkirjastama lähevad ning kes otsivad ka neljandat kaasüürilist. Ühesõnaga sellega läks õnneks ning homme kolib ka Maarja oma uude elukohta Aalborgi kesklinnas, kuuüür korteris (kolmetoaline korter oli vist) kokku oli 7000 DKK ehk siis igaüks peab maksma 1750 kuus, alguses on deposiidi ja ettemaksega summa muidugi suurem aga siiski mõislik.
Veel mõlgutan juba rattamõtteid, kust ja kuidas saaks... tänagi vedeles 1 eeldatavasti katkine ja mahajäetud jalgratas ühika lähedal oleva bussipeatuse juures kraavis, kiusatus oli suur see lihtsalt kaasa võtta, aga see ei tundunud päris õige tegu...
Täna oli palju ringi sebimist linnas, aga see-eest tunnen et orienteerun ikka palju paremini nüüd Aalborgis:) Aga bussipileti hind on ikka päris soolane – ühe tunnipileti eest peab välja käima 18 DKK! Üldiselt üritan tsekke alles hoida, et siis hiljem arvet pidada kui palju ja kuhu kulutanud olen, aga vaatame kas see süsteem ka töötama hakkab s.t. kas viitsin seda teha:)
Täna ostsin ka endale Taani kõnekaardi – minu Taani number on +45 50 129 038 (operaator Lebara Mobile). Hetkel on veel Eesti number sees, aga lähiajal mind Eesti numbrilt enam kätte ei saa, mõlgutan siin mõtteid et äkki peaks ajutiselt selle üldse kinni panema, siis ei läheks ka tellitud teenuste eest raha (kõnepost jne)...
Lisan siis alla ka oma aadressi Taanis, et siis saate google maps'is üles otsida ja vaadata kaardilt, et kus ma siis ikka täpselt olen või veel parem kirju tigupostiga saata:
Aalborg Kollegiet
Scoresbysundvej 3
9210 Aalborg SO (see O, millest on kriips läbi)
Room 112
Lennupiletid Rootsi said ka ostetud, õigemini ainult Kop.’ist Stock.’i, lähen Kopist 06.09 kell 8:35 ja siis 9:50 olen Stockholm-Arlanda lennujaamas ja tagasi tulen järgmise päeva hommikul kell 8:40 ja Kopis olen siis 9:50. Kes veel pole informeeritud siis Rootsi lähen SSE'sse The Staffan Burenstam Linder scholarship'i kätte saama. Ülejäänud otsad tuleb eeldatavasti läbida rongiga (Aalborgi ja Kopi vahe), kuid kuna rongipiletite hinnad on samad kogu aeg, siis sellega väga kiiret pole. Tegelen siis kui olen jõudnud endale õpilase rongisooduskaardi teha (WildCard).
August 30, 2010
Uus etapp ehk algus Aalborgis
Istun nüüd oma uues ühikatoas ning kuulan John Mayerit peale pikka ja väsitavat päeva... tuba on päris uhke ühe tavalise ühikatoa kohta – isegi voodipesu oli korralikult kokku volditud ja tekkide ning patjadega voodijalutsisse pandud. Nüüd tundub see 300 DKK, mis kulutasin uue teki ja padja ostmisele natuke mõttetu, aga õnneks (nagu meid ühikasse sõidutanud noormees väitis) peaks need saama tagasi müüa koolile kui ma pakendit ei ava.
Kuigi praegu on suht väss olla pole ju tänane päev tegelt nii kiire olnud, lihtsalt palju ootamist, mis väsitab ja millegipärast on lendamine ka mulle väsitav pluss täna on terve päev vahelduva eduga pea valutanud, ega see ka asjadele kaasa ei aita... aga üks korralik uni peaks selle vastu vast aitama!
Natuke siis tänasest päevast ka. Hommikult tõi Allar mind lennuväljale ja siis oli veel aega palju... tegin siis self check-in’i ära ja mõtlesin, et kiletan oma kohvri ka igaks juhuks ära (lõppkokkuvõttes ma seda ikka ei teinud), aga kilemees arvas et kohver on ülekaalus, et kas ma ikka taha kiletada, äkki tõstan asju ümber või jätan Tallinnasse... aga ega mul ju polnud neid asju kellelegi anda esiteks ja teiseks polnud nagu midagi mida ma oleks maha tahtnud jätta ka. Mõtlesin et maksan siis oma ülekilode eest, aga pagasi äraandmisel seda lõpuks ei teinud kuna teenindaja arvas, et „Ütleme, et on korras.“ Ja mina säästsin ligi 800 eeku! Ütleks, et õnnestunud check-in:)
Vahepeal nägin Maarjat ja ka ühte teist tüdrukut, kes Kop’i õppima läheb ja meiega ühe lennuki peale läks. Siis ootasin Janno ära, kes mind ära saatma tuli, ning sain edasi minna turvakontrolli. Mõlemad lennud olid lühikesed ja sündmustevaesed, aga väsitavad. Aalborgi jõudnud, saime bussi peale, mille juht tahtis meilt nina alt minema sõita, aga siis ikka tegi uksed lahti ja pidas pika loengu taani keeles maha, mille peale mina küsisin „Do you go to the city center?“. Bussijuht vastas, et läheb ja siis seletas midagi soiguva tooniga taani keeles edasi:). Bussi peal küsisin teed ja nii saimegi endale veel ühe kaaslase kes ka Student House’i läks, Maxim Prantsusmaalt – kolm pead on ikka parem kui kaks! Kohale jõudsime ilusti, bussipeatusest lõppsihtkohta oligi kõige pikem kottide venitamine, aga seda oli ka mingi 200 meetrit võibolla.
Student House’is registreerisime ennast ning sain ka majutuse info ja allkirjastasin üürilepingu. Kohapeal tuli välja, et Maarjale oli ka ikka majutus leitud, aga see oli ikka liiga kallis tema jaoks, et korraga 6 kuu üüri välja käia, seega ta otsustas, et ütleb selle koha üles nii et praegu istub Maarja siin minu kõrval laua ääres ning otsib netist kortereid.
Ja tundub, et ühikas on väga toredad inimesed kõik, meile tehti ühikatuur ja selgitati kõiki reegleid ja siin on hullem süsteem paika pandud köögi koristamisega näiteks ja kus mis käib jne. Ma panin ka tähele, et siis on välistudengeid suhteliselt vähe, mis mulle isegi sobib, kuna siis saan siin taani keelt praktiseerida:)
Esimene päev Aalborgis selja taga, tunne on hea ja kõik on korras!
Kuigi praegu on suht väss olla pole ju tänane päev tegelt nii kiire olnud, lihtsalt palju ootamist, mis väsitab ja millegipärast on lendamine ka mulle väsitav pluss täna on terve päev vahelduva eduga pea valutanud, ega see ka asjadele kaasa ei aita... aga üks korralik uni peaks selle vastu vast aitama!
Natuke siis tänasest päevast ka. Hommikult tõi Allar mind lennuväljale ja siis oli veel aega palju... tegin siis self check-in’i ära ja mõtlesin, et kiletan oma kohvri ka igaks juhuks ära (lõppkokkuvõttes ma seda ikka ei teinud), aga kilemees arvas et kohver on ülekaalus, et kas ma ikka taha kiletada, äkki tõstan asju ümber või jätan Tallinnasse... aga ega mul ju polnud neid asju kellelegi anda esiteks ja teiseks polnud nagu midagi mida ma oleks maha tahtnud jätta ka. Mõtlesin et maksan siis oma ülekilode eest, aga pagasi äraandmisel seda lõpuks ei teinud kuna teenindaja arvas, et „Ütleme, et on korras.“ Ja mina säästsin ligi 800 eeku! Ütleks, et õnnestunud check-in:)
Vahepeal nägin Maarjat ja ka ühte teist tüdrukut, kes Kop’i õppima läheb ja meiega ühe lennuki peale läks. Siis ootasin Janno ära, kes mind ära saatma tuli, ning sain edasi minna turvakontrolli. Mõlemad lennud olid lühikesed ja sündmustevaesed, aga väsitavad. Aalborgi jõudnud, saime bussi peale, mille juht tahtis meilt nina alt minema sõita, aga siis ikka tegi uksed lahti ja pidas pika loengu taani keeles maha, mille peale mina küsisin „Do you go to the city center?“. Bussijuht vastas, et läheb ja siis seletas midagi soiguva tooniga taani keeles edasi:). Bussi peal küsisin teed ja nii saimegi endale veel ühe kaaslase kes ka Student House’i läks, Maxim Prantsusmaalt – kolm pead on ikka parem kui kaks! Kohale jõudsime ilusti, bussipeatusest lõppsihtkohta oligi kõige pikem kottide venitamine, aga seda oli ka mingi 200 meetrit võibolla.
Student House’is registreerisime ennast ning sain ka majutuse info ja allkirjastasin üürilepingu. Kohapeal tuli välja, et Maarjale oli ka ikka majutus leitud, aga see oli ikka liiga kallis tema jaoks, et korraga 6 kuu üüri välja käia, seega ta otsustas, et ütleb selle koha üles nii et praegu istub Maarja siin minu kõrval laua ääres ning otsib netist kortereid.
Ja tundub, et ühikas on väga toredad inimesed kõik, meile tehti ühikatuur ja selgitati kõiki reegleid ja siin on hullem süsteem paika pandud köögi koristamisega näiteks ja kus mis käib jne. Ma panin ka tähele, et siis on välistudengeid suhteliselt vähe, mis mulle isegi sobib, kuna siis saan siin taani keelt praktiseerida:)
Esimene päev Aalborgis selja taga, tunne on hea ja kõik on korras!
Subscribe to:
Posts (Atom)