Otsi blogist

December 21, 2011

Aeg puhata...

... mitte et ma hullumoodi rabelenud oleksin, aga selleks aastaks on kõik kooliasjad tehtud. Täna oli viimane seminar ja andsime sisse viimase kirjatüki aastal 2011. Uskumatu kui kiiresti on need peaaegu neli kuud läinud siin Rootsis.

Siin olles olen hakanud tihedamini küpsetama - kaneelirullides olen juba päris osav, siis veel on igasugu ahjuvorme, suppe ja kooke tehtud. Viimane asi mida tegin (teist korda oma elus) oli piparkoogid ja täitsa algusest. Kusjuures polegi poes näinud et siin piparkoogitainast müügil oleks.

Muidu on ka vähe jõulutunnet või nii. Eks osaliselt tuleb see ka ilmast. Praeguseks on peaaegu kõik lumi mis paar nädalat tagasi maha sajas sulanud ja polegi nagu talv.

Sünnipäev oli väga rahulik, see oli päev enne eksamit, mis tähendas et olin terve päev toas ja üritasin õppida. Kui palju see mul õnnestus saab näha kui eksamitulemused kätte saame. See-eest peale eksamit läksin otse jõululõunale, sellisele traditsioonilisele Rootsi omale. Ja loomulikult oli õhtul pidu, kus siis sain nii eksamit kui ka oma veerandsajandit tähistada:)
Jõululõunal oma kingitust avamas printsessikroon mu kõrval:)

Tegemist on Sami poolt tehtud nahast "Lapimaa" käevõruga metallelemendiga. Väga meeldib!

Egas muud midagi... vaid mõni päev veel kuni maandun Tallinnas ja saan lõpuks jälle kõiki näha. Ei jõua oodata... loodetavasti tuleb siis ka jõulutunne.

December 4, 2011

Thanksgiving Dinner

Eelmise nädala neljapäeval oli mu elu esimene kord kui tähistasin Tänudepühasid. Kaks tüdrukut USAst panid kokku suure sööma-aja, kuna sel aastal nad ei saanud neid pühi oma peredega pidada. Sain targemaks selle püha tekkimise kohta ning mis tegelikult juhtus. Kuigi kõik see polegi tänapäeval enam oluline, sest igaüks seostab seda millaga tema tahab ja minu arust on alati hea mõte olla tänulik. Seega minu jaoks nagu ka Caitlini ja Caitlini (jep, neil on sama nimi) jaoks on selle püha eesmärk veeta aega oma lähedastega ning olla tänulik selle eest mis sul on.

Sain ka maitsta palju Ameerikas traditsioonilisi Tänudepühade sööke ja üritus oli väga tore.
Pikk laud ja palju inimesi

Kaya ja mina

Toidud oli väga head

Vaene kalkun:(

Caitlin ja Caitlin - kes selle kõik kokku panid
Igaüks, kes üritusele tuli, pidi miskit söögipoolist kaasa võtma, mis enne kokkulepitud oli. Nii ei läinud üritus väga kalliks ning sööki jätkus kõigile.

Kuna tegemist oli Tänudepühadega, siis mõtlesin ka selle peale, mille eest mina tänulik olen. Sel õhtul kui kuulasin kuidas Caitlin tavaliselt on oma perega Tänudepühi veetnud, tundsin veel eriti, kui palju ma sooviksin Eestis oma perega olla. Ja loomulikult on mul kõige ägedam perekond üldse:) Kui mõtlen lapsepõlvele siis olen tavaliselt hämmingus ja imestuses selle üle kui hooliv ja töökas ja ennastohverdav ema mul on - lihtsalt uskumatu. Mäletan, kuidas ta õmbles poole ööni mulle seelikut, et mul oleks järgmisel päeval, Sõbrapäeval midagi uut selga panna. Või misiganes mure puhul, on ta alati aitamas ja lohutamas. Mäletan ka, et lastena kasutasime kohati seda headust ära, mille üle ma muidugi uhkust ei tunne.

Peale oma perekonna ja heade sõprade, olen ma tänulik ka lihtsate asjade eest - see, et mul on tervis korras ning olen suuteline tegema midaiganes soovin, käed-jalad töötavad, nägemine ja kuulmine on korras. Asjad, millele igapäevaselt väga tähelepanu ei pööra, aga kui neid poleks oleks elu palju keerulisem. Ja kui mõelda, et siin maailmas on palju inimesi, kellel ei ole nii murevaba elu või perekonda, kes neid toetaks, või resursse, et endale igapäevaselt süüa muretseda - siis minu elu on nagu lust ja lillepidu.

"There are only two ways to live your life. One is as though nothing is a miracle. The other is as though everything is a miracle." (Albert Einstein)

Maailm on täis imelisi asju ja kogemusi! Mina olen lihtsalt õnnelik, et elan ja loodetavasti kogen mõnda neist:)

Siinkohal, soovitan ka teistel mõelda selle üle, mille eest nemad tänulikud on, ja läbi selle ka rohkem rõhku panna positiivsetele asjadele oma elus, sest tegelikult on teie elu ju päris äge, eksole?

November 21, 2011

Kuidas kirjeldada eestlasi?

Eelmine kord rootsi keele tunnis oli selline küsimus: "Vad är konstigt i ditt hemland?" ehk siis "Mis on imelikku sinu kodumaal?". Kuna meil on palju erinevaid rahvusi rootsi keele tunnis siis igaüks pidi oma kodumaa kohta midagi välja mõtlema... ei tohiks ju väga raske olla või mis?

Aga, mis on Eestis imelikku? Mida eestlased teevad igapäevaselt aga mõni teine rahvus imelikuks peaks? Või kuidas kirjeldaksid sina Eestit ja eestlasi?

Mõned näited tunnist teise riikide/rahvuste kohta oli sellised:
- Hispaanlased magavad peale söömist.
- Prantslased joovad tihti veini ja söövad palju juustu ja söövad ka tigusid ja konni.
- Portugallased ei ole täpsed (jäävad alati hiljaks).
- Saksamaal pole kiirteedel kiirusepiiranguid.
- Hiinlased ei tee ahjus süüa.
- Tšehhis on õlu väga odav.
- Bangladeshis ei joo inimesed kanget alkoholi.
- Valgevenes jäävad bussid alati hiljaks.

Ja pidage meeles et tegemist oli vaid keeletunniga, aga need väited oli siiski vastavate maade elanike poolt välja pakutud, kuigi tunduvad suhteliselt stereotüüpsed kohati.

Igastahes, mul oli väga raske midagi välja mõelda eestlaste kohta. Kui oled sellises rahvusvahelises seltskonnas siis tahaksid alati midagi head oma riigi kohta öelda ja midagi unikaalset, aga samas midagi mida eestlased ka reaalselt teevad.

Ma kirjutan siia lõppu ka oma näite, aga tahaksin kuulda ka teiste arvamusi. Mõelge natuke selle peale - kuidas kirjeldaksid sina eestlasi? Mis eestlastele meeldib teha? Mis ei meeldi?

I Estland sjunger man gärna tillsammans på festivaler.

Panin google'i otsingusse estonians ja sealt selline pilt:) No vot siis!

November 18, 2011

The Festival of Lights

Ammu tahan blogisse midagi kirjutada, aga midagi väga toimunud pole. Täna lõpuks siis:)

Seitsmendat aastat järjest toimub Umeas Valguse festival (või tulede festival). Kesklinnas eksponeeritakse festivali ajal (mis pole niiväga festival kui lihtsalt näitus linnas) mitmeid tulede- või valguseinstallatsioone erinevate kunstnike, arkitektide, inseneride jne. poolt. Selle aasta teemaks on "Minu unistuste linn". Täna õhtul oli festivali avamine.

Kõige lahedam eksponaat oli minu meelest tuledeväljak, kus Umea lapsed olid rohkem kui 4000 küünla jaoks ise meisterdanud küünlaalused/topsid ja siis need katsid tervet väljakut. Kõik küünlaalused olid erinevad ja igati vahvad. Väljak oli Sõpruseväljak kesklinnas, mis sümboliseerib sõprussuhet Riia linnaga, kus eeldatavasti ka praegu tuledefestivali peetakse... kui õigesti aru sain.

Idee iseensest on hea, sest nüüd on koguaeg pime väljas ja tahetakse natuke rohkem valgust linna tuua. Avamistseremoonia oli ka päris huvitav tantsijate ja igasugu tegelastega nagu valguseprintsessid ja kuningannad ja mingid notsud :S. Keegi eeldatavalt tähtis inimene pidas kõne ka, mis oli rootsi keeles. Niipalju sain aru, et see rääkis unistustest ja unenägudest ja valgusest:)

Tuledeväljak

Igal tulukesel oli oma käsitsitehtud topsike

Dino ja notsu oma valgusekepikestega


Üritus oli suurem kui arvasin. Inimesi oli palju ja kõik olid peredega välja tulnud et tulesid ja installatsioone nautida. Polegi nii suurel väliüritusel siin käinud. Lapsi jooksis palju ringi ja mõned olid isegi väikese nööri oma lapsele külge sidunud, et neid mitte ära kaotada. Lapsed nööri otsas nagu koerad:) Pole kursis, äkki see ongi normaalne, aga naljakas oli nii ehk naa.

PS. Viimane stipendiumiavaldus läks teele mõni aeg tagasi, Saare Kaluri oma. Ja nüüd rohkem kandideerida ei ole enam kuhugi!

PPS. Eksamitulemusi veel ei tea, aga tunne on hea. Seekord kirjutasin rohkem kui arvasin, et vaja, sest eelmine kord läksid sinna osad punktid kaotsi.

PPPS. Hetkel käiv kursus põhineb turusimulatsiooniprogrammil. Päris põnev on näha kuidas meie otsused brändide turundamise ja positsioneerimise ja tootmise ja muu kohta firma käekäiku mõjutavad. Oleme Team Tigers ja võistleme veel 5 teise tiimiga meie turul. Hetkel oleme turuosa suuruselt kolmandad.

October 27, 2011

Jõuluks koju!

Ostsin paar päeva tagasi lennupiletid ära. Pikka aega ei suutnud otsustada, kus jõule veedan - Rootsis, Taanis, Eestis... aga nüüd sai õige otsus tehtud:)

Lendan AirBalticuga Umeåst otse Riiga ja siis Tallinnasse edasi 23. detsember nii, et keskpäeval juba Eestis. Tagasi lendan 9. jaanuar. Seega rohkem kui 2 nädalat saan kodumaad ja pisipere nautida, muidugi tahan võimalikult paljusid näha Eestis olles. Ei jõua oodata! Nii põnevil!

Kuna viimane moodul Rootsis lõppeb alles 18. jaanuar siis pean siia veel tagasi tulema kaheks nädalaks peale pühasid. Kui kool läbi lendan aga Taani tagasi ja hakkan seal oma lõputööd kirjutama... selline plaan on vähemalt hetkeseisuga.

Jõuludeni!

October 22, 2011

Põdral maja metsa sees...

Rootslased on väga uhked oma põtrade ning põhjapõtrade üle. Neid on siin palju ning tänu Sami inimesele, kes põhjapõtru karjatavad, on põtradel ka vähe looduslikke vaenlasi järgi jäänud (nimelt karusi ja hunte). Samidel lubatakse neid maha lasta enda põhjapõtrade kaitsemiseks. Selle tõttu on kogu maailmas inimeste poolt jahitud põtradest 80% just siinmaadel (Põhja-Rootsi, -Norra ja -Soome) kütitud. Jahihooaja algus on Rootsis suur sündmus, umbes nagu mingi püha.

Igastahes, täna nägin oma silmaga Rootsi põdra ära ja katsusin põdra karvagi. Älgens Hus'is on väike hulk põtru, keda siin tahtjatele näidatakse ning nad on inimestega väga harjunud. Meil oli bussitäis inimesi ning kõik olid korraga 2 noore põdra ja ühe suure isase põdra ümber... neid see väga ei häirinud, aga kohati oli naljakas küll. Loomulikult pidin minagi põdraga pildile saama ja lisan siia paar pilti suveniiripoest ja põtradest ka.
põdratass
põdravõtmehoidja
põdrakaisuloom
Rootsis suuruselt teised põdrasarved, mida muuseumis nägime
pisikese põdraga



suur põder nägi välja selline

Üldiselt oli tore hommikupoolik - sõime põdraliha, kohvitasime, saime rohkem põtrade kohta teada, nägime põtradest filmi ning käisime põdramuuseumis ja siis lõpuks ka põtru vaatamas/katsumas. Loom nagu loom ikka.

* Kas sa teadsid, et põder kasvatab endale sarved suve jooksul, selleks et neid ainult paar kuud täies hiilguses kanda. Seejärel kukuvad sarved ära (tavaliselt jaanuaris, veebruaris) ning alles järgmisel suvel kasvatab põder uued sarved. Aga miks tal neid sarvi üldse vaja on? Põhiliselt selleks, et emastele põtradele muljet avaldada, sest sügisel on paaritumishooaeg!

October 9, 2011

Taani vs Rootsi

Võiks arvata, et Taani ja Rootsi on suhteliselt sarnased, naaberriigid ikkagi. Ja ongi. Aga mõni asi on ikka veidi teisiti. Nii isiklikult minu vaatevinklist kui ka üldiselt.

Esimene asi on kool. Eks natuke ebaaus on võrrelda Umeå't Aalborgiga, aga üldiselt on siin ikka palju asjad paremad. Võibolla on asi natuke ka selles, et ülikool on siin suurem (37 000 üliõpilast vs 14 000 Aalborgis) ning linn ise on väiksem (76 000 elanikku vs 125 000 Aalborgis) ja sellepärast linn ka rohkem üliõpilaste ning ülikoolikeskne. Igastahes campuses käib vilgas elu, mida Aalborgi campuse kohta kindlasti öelda ei saa.

Näiteks on ülikooli campuses 4 pubi/(öö)klubi/kohvikut pluss 1 natuke kaugemal haiglaosas. Ja campuse idaosas on ka suur spordikeskus IKSU (Euroopa külastatavuse suuruselt teine spordikeskus). Talvel eriti käiakse seal IKSU's religioosselt nagu kuulnud olen, mina seda liikmekaarti ei ostnud... teadagi miks.

Ehk siis on palju põhjuseid, miks üliõpilased campuses enamus oma ajast veedavad. Lisaks on campusest veidi lõunapool elamurajoon Ålidhem, kus enamus üliõpilased elavad, jällegi väga mugavalt lähedal campusele. Mina elan ka põhimõtteliselt Ålidhemis, ainult et campusele natuke veel lähemal kui enamus. Ühesõnaga, mulle see väga meeldib, et campuses niipalju koguaeg toimub ning kuhugi kaugele minema ei pea. Näiteks, eile just oli Corona's UV Paint Party, kus said ennast sellise värviga kokku mäkerdada, mis siis UV lampide all helendas. Oli tore!
UV Paint Party Corona's
 Ühikas on ka normaalne kõige odavama ühika kohta linnas ning pesu saab iga kell pesta ilma tasuta (Aalborgis oli tasuline, kuigi küll odav). Veel, siin on ühika keldrikorrusel saun:) Aga ülikoolis näiteks, erinevalt Aalborgist on printimine tasuline ning iga paberi eest maksad, mistõttu prindin nüüd palju vähem, mis iseenesest on ju tore. Niikuinii polegi mul neid paberite hunnikuid vaja ja säästab loodust ka veidi.

Väljaspool ülikooli üks erinevus, mis mulle kohe silma jäi on poodides kaardiga maksmine. Nimelt Taanis paljudes kohtades väljamaa kaarte ei aksepteerita ning kui aksepteeritakse siis on alati kaardimaksetasu (mingi % tavaliselt) otsa. Siin maksan oma Eesti kaartidega, pole mingit probleemi, ei mingeid lisatasusid.

Üks üllatav asi ja midagi eriskummalist minu jaoks oli Rootsis nende alkoholipoliitika (olin midagi kuulnud, aga siiski on veider). Siin on alkoholimüük monopoliseeritud riigi poolt - on ainult üks poodide kett, kellel on luba müüa alkoholi, mis on kangem kui 3,5 promilli ja see on Systembolaget. Eks baarides/klubides müüakse ka kui pidu on, aga hinnad on ikka ülemõistuse minu jaoks. Systembolaget ehk süsteemi-firma opereerib alates 1955. aastast ning põhjuseks olevat rootslaste üleliigne alkoholitarbimine... nagu mulle on väidetud, et see on või oli suur probleem siin... nüüd igastahes on neil selline süsteem. Pood on lahti mitte väga kaua tööpäevadel ja alles hiljuti tehti süsteemi-pood ka laupäeviti lahti. Ei tea, kas asi on selles et Umeå on suhteliselt väikene linn või mis, aga eri jookide valik on minu arvates väga kehva, isegi Kuressaare Maximas on suurem valik kanget alkoholi. Võibolla nad üritavad inimesi mõjutada pakkudes rohkem eri veine ja lahjasid jooke, aga ainuke asi mul mul siiamaani on sealt osta kõlvanud on Don Simon Sangria.

Samal teemal jätkates, kui Aalborgis võisid vabalt oma siidri või õllepudeliga tänaval jalutada, siis siin on avalikus kohas alkoholi tarbimine keelatud.

Mõned huvitavad faktid ja seadused:
  • All products, including beer cans and bottles (except products that aren't kept in stock and have to be pre-ordered), are sold individually. Pre-ordered products may sometimes only be sold in quantities corresponding with the minimum order accepted by the manufacturer. Some traditional Swedish shots are also sold in holiday packs.
  • Discounts, such as "Buy 1, get 1 free" and "One can 1.50, two cans 2.50" type deals are prohibited.
  • No product may be favored, which in effect means that the beers are not refrigerated, since otherwise all beer would have to be refrigerated which is too expensive.
  • The minimum age to purchase beverages above 3.5 % alcohol is 20 years of age. A main reason to have Systembolaget as a monopoly is to enforce this age limit. Several tests have shown that food shops often sell 3.5 % beer to people below the minimum legal age of 18.
  • Systembolaget is not allowed to sell any alcohol to drunk people, or to people that they have reason to believe are buying it for someone else (implicitly: someone under the legal drinking age).

PS. Neljapäeval oli esimene eksam. Eksam oli kirjalik (üle pika aja sain kirjalikku eksamit teha) ning suhteliselt lihtne, aga ootab-vaatab kuidas läks.

PPS. Homme tuleb Kaare mulle nädalaks ajaks Umeå'sse külla.

PPPS. Ülejärgmine nädalavahetus lähen kuulsaid Rootsi põtru vaatama ja põdraliha maitsma Älgens Hus'is...

September 28, 2011

Aurora Borealis

Eile see juhtus! Nägin oma silmaga esimest korda virmalisi... and it was awesome! Tõsiselt vapustav!  

(pidid on teralised kuna pidin päris suurt ISO kasutama, et natukenegi seda värvide intensiivsust pildile jäädvustada)







Alguses kumab taevas õrnalt ja siis äkki tekivad taevasse valguselaigud, mis pulseerivad ja lainetavad ja liiguvad mööda taevast nagu õhkõrn riie tuules... ja siis jälle vaibuvad...

Kusjuures, ka Eestis on võimalik neid näha kui õnneks läheb, siit näeb prognoosi: http://www.gi.alaska.edu/AuroraForecast.

September 18, 2011

A day at the lake

Ma vaatasin just pilte oma kaamerast, mis eile tegime ning automaatselt kirjutasin pealkirja inglise keeles, sest mõtlesin inglise keeles, aga las ta olla... mulle meeldib kuidas see kõlab:)

Eile oli väga tore päev!

Olen suutnud endale siin paar sõpra leida (jeii for me!) ning kuna see nädalavahetus lubati ilusat ilma siis otsustasime, et peame seda ära kasutama ning läheme järve äärde grillima. Kõigepealt hommikul (pool 12) läksime Willy's supermarketisse, kuna see peaks olema siinne discount-pood ning kõige odavam. Lootsin ka, et saan sealt lõpuks riidepuid, aga ei läinud õnneks. See-eest sain palju teisi asju, enamasti konservides :)
See oli juba suur ettevõtmine, kuna pood on kaugel ning mina tahtsin jalgsi minna... sellest kujunes siis minu hommikune tunniajane jalutuskäik.

Hiljem saime siis kokku et järve äärde minna. Ostsime hot-dogi saiakesi ning viinereid. Kaiya tegi pasta-tuunikala salatit. Mina tegin rohelist salatit ja veel oli meil vahukomme, šokolaadi ja Marie küpsiseid. Tõotas tulla tore üritus. Ja tuligi! Aga tõestusmaterjaliks lisan ka pilte üritusest.
grilliplatsi otsimas
Nydalasjön järv Umeas

lõkketegemine
Caitlin-Kaiya-Caitlin-mina
söögilaud lookas
hot-dog ja tuunikala-pasta salat maitses hää
maitseb paremini kui välja näeb
It's a smore! (ameeriklased õpetasid meile kuidas õige smore'i tegemine käib)
nam-nam-nam
kogu pundiga
kaunis, eksole? :)
kalamees

Hiljem õhtul lubati järjekordselt virmalisi. Ennustustega oli küll pisike segadus, aga tahtsime vähemalt igaks juhuks öösel kontrollima minna. Hiljem oleks väga kahju kui neid näha oli ja me ei käinud vaatamas. Midagi vist oli aga palja silmaga väga näha ei olnud, ainult fotokaga. Aga kuuvalgus järvel oli ilus nii ehk naa...

valgustäpid tulevad vastaskaldal olevatest majadest ning kui hoolikalt vaadata siis näeb ka üksikut inimkuju silla otsas (temagi tuli virmalisi otsima)

PS. Käisin kolmapäeval ära ka Umea jõe ääres ühe kursuse raames.

PPS. Reedel oli kursuse lõuna, mis kõigile välja tehti natuke linnast väljas - sealsamas, kus enne jõe ääres käisin. Sõime muuhulgas ka põhjapõdra (reindeer) liha koos kartuli ja moosiga.

PPPS. Eesti Üliõpilaste Toetusfond USAs stipendium 2011/2012 aastaks laekus minu Swedbanki kontole neljapäeval, niiet nüüd olen veidi aega rikas mutt:) ning siis oktoobri alguses on vaja ülejäänud üür ära maksta. Siiski siiski väga head uudised!

September 13, 2011

Talar du svenska?

Täna käisin esmakordselt rootsi keele tunnis. Kuna veidi taani keelt valdan siis arvan et rootsi keelega läheb lihtsamalt, kuigi hääldus on hoopis teisest mastist, aga küll harjub. Keelekursustel peab igaüks õpiku ise soetama, mida ma siiamaani väga teha ei tahtnud. Lootsin, et äkki pole seda niiväga vaja, aga täna veendusin, et on vist küll vaja ja tellisin endale raamatu ära. Internetist ostes on selle raamatu hinnaks 302 rootsi raha, mis on palju soodsam kui kooli raamatupoest, aga siiski tükk raha... vähemalt minu jaoks...

Panen mõned pildid nädalavahetusest kui käisin turul ning meil oli teambuilding day ning kui virmalisi otsimas käisime.
farmer's market Umeås

kotijooks

lina keeramise võistlus

jooks-keeru-keeru-jooks võistlus

minu buddy grupp

siis kui virmaliste lootuses järve äärde jalutasime ja tagasitulles ligemärjaks saime


VARSÅGOD!

September 6, 2011

Käi jala!

Ma ei mäleta millal viimati nii palju jala käisin.

Kuna pole veel endale ratast soetanud ja siinsete hindade juures võibolla seda ei teegi, siis käin igal pool jala. Odavaim second-hand ratas mis näinud olen oli 700 SEKi, võibolla 600 ka aga need on tavaliselt otse omanikult ning leiavad suhtkoht kohe uue omaniku. Second-hand poodides on hinnad 900-1100 SEKi. Aga ma tahaks veel vähem maksta... seega jääb üle ainult oma kahele jalale loota :)

Iseenesest pole sellega eriti probleemi kuna elan 10 minutit campusest ja nüüd kui olen ka üliõpilaskaardi omanik (semestritasu 200 SEKi) on mõistlikum campuse pubides käia niikuinii kui isu tuleb kuhugi minna. Siin on hulga soodsam kui kesklinnas, hinnad on üliõpilaste jaoks võimalikult väikseks tehtud. Üliõpilaskaart on siin veidi teine teema kui mujal kohanud olen. Ka Taanis said kaardi, mis kinnitas et õpid selles ülikoolis ning selle alusel sai siis ka soodukaid kui neid üliõpilastele oli. Siin kutsuvad nad seda studentkår'iks ning reaalsuses on see student-union (üliõpilasliidu) kaart ja eri erialadele on erinevad liidud. Mina kuulun tänasest sellisesse üliõpilasliitu nagu Handelshögskolan i Umeå Studentförening (HHUS). Ja ülikoolist iseensest ei saagi mingit kaarti et "jah, oled siin üliõpilane" vaid ongi ainult sinu liidu kaart ja ilma selleta soodustusi ei saa lihtsalt. Ning see kaart on tasuline nagu ennist mainisin.

Laupäeval olin missioonil - käisin läbi kõik second-hand poed, mis leidsin. Tahtsin niisama ülevaadet, et mis kuskilt saada võimalik on ning otsisin ka tekki endale talveks. Loomulikult vaatasin ka palju rataste eest tahetakse. Kesklinnast midagi ei leidnud ning võtsin suuna Ålidhem'i poole (linnaosa kus ma elan), et sealsesse kaltsukasse minna. Teadsin et sealt saaksin 80 SEKi eest endale teki. Poe eest sattusin otsa kahele teisele rahvusvahelisele üliõpilasele, kellega eelmisel õhtul ka Welcome Receptionil koos olime ning ütlesin et lähen tekki ostma, aga tuli välja et Caitlinil oli paar tükki üle. Eelmine üürnik oli endast 4 tekki ja patju maha jätnud. Niisiis saingi endale teki ja padja - ja täitsa niisama! Sellised kokkusattumised ja juhtumised mulle meeldivad :)

Reedel juba üritasime välja minna (peale Welcome receptionit siis) aga sissepääs campuse pubides oli juba 60 SEKi kuna polnud veel liidu liige ning õhtu lõpetasime minu köögis sangriat juues. Laupäeval aga oli esimene peoõhtu kesklinna ööklubis Rex, kuna meil olid sinna vabad pääsmed eelmine õhtu jagatud. Kõige kirkam kogemus just polnud, aga käras küll. Järgmine päev oli mul käimisest kõriauguni ja istusin põhimõtteliselt terve päeva toas.

Eile oli mu esimene loeng Rootsis. Hiljem käisin veel natuke - giidiga tuur kesklinnas oli väga tore ja informatiivne, kuigi ainult 9 inimest tuli kohale. Tunnen ennast linnas ringi liikudes veidike kindlamana ja tunnen et linn hakkab ka kodusemaks muutuma. Võibolla tuleb see sellest jalutamisest - niiviisi jõuab rohkem enda ümber olevaid asju näha ja tähele panna.
Meie giid - Richard

Umea kirik

Umea - European culture capital 2014!

Jalakäijate sild
Fun fact: Kesklinnas on alad kus tänava all on soojendus nii et talvel seal jää ei tekiks ning plats puhas oleks. Samamoodi on soojendus ka jalgratta/jalakäijate sillal. Pole sellisest asjast ennem kuulnud, kuigi iseenesest hea mõte.