Midagi on juhtunud... viimasel ajal tundub et on rohkem asju teha kui aega ja viitsimist:) Eriti seoses minu uue tervislikuma eluviisiga.
Asi algas tegelikult juba ammu-ammu, nimelt taanlastel ei ole kombeks niiväga salateid süüa, seega olin mina alati see kes meie peres neid tegi ja söi ja ka Kaarel süüa käskis:) Vahepeal olen ka nägin palju filme, mis on just toidu ja eri tüüpi toitumisega olnud seotud ja kõik see on mind rohkem ja rohkem lükanud tervislikumale "dieedile"... mitte et ma nüüd väidaksin, et söön ainult ei tea mis öko taimetoitu, aga ma üritan süüa rohkem ja rohkem juur- ja puuvilju.
Kapsasupidieet
Kaare teeb seda väidetavalt 1-2 korda iga aasta ja seekord olin ka mina kapsasupidieediks olemas. Idee oli süüa ühte ja sama suppi nädal otsa, ja kapsasuppi, sest kapsas on selline juurvili mille seedimiseks kulutab keha rohkem energiat kui ta sealt saab. Supis oli ka teisi juurvilju, aga enamuselt kapsas. Otsustasime, selle dieedi ette võtta kahekesti. Ausalt öeldes, oli nädala lõpuks nii kopp ees sellest supist, et pistsin paar kommi ka põske, aga ärge Kaarele õelge:)
Juicer
Ostsime endale hiljuti Philipsi mahlapressi või mahlamasina või ei tea kuidas selle kohta eesti keeles öeldaksegi (tunnen, et tihti on raske õigeid eestikeelseid sõnu leida, väga piinlik). Ja olime mõlemad väga änksis selle pärast, sest olime juicimisest palju head lugenud. Kaare otsustas ette võtta kahe-nädalase mahlakuuri, kus ta ainult toitus värskelt pressitud mahladest. Sellise hullumeelsusega mina kaasa ei läinud, aga tema tegi ära. Eesmärgiks siis ennast proovile panna, et kas ta ikka saab hakkama (mõned inimesed teevad selliseid kuure kuudepikkuses) ja ta tahtis natuke ka kaalust alla võtta. Mahla koostisosades (kõik juur- või puuviljad mida saab juicida) või kogustes mingeid piire ei olnud. Mõlemad eesmärgid said täidetud ja Kaare võttis umbes 7 kilo alla.
Fitness World
Novembri alguses pakkus üks siin kohalikest fitness klubidest väga head pakkumist, et kui täna (eriti tüüpiline, ma tean) liitute, siis saate hea diili... aga seekord oli ka väga hea diil, Taani kohta - 4 kuud ainult 100 DKK eest kuus! Loomulikult oli ka liitumistasu, aga ikkagi maksan nende nelja kuu eest kokku umbes 680 DKK, ja hetkel ei plaani liikmelisust jätkata pärast seda, sest tavaline kuutasu on 249 DKK.
Aga hetkel kasutan seda fitness klubi enam-vähem iga päev! Mõnikord on küll raske, aga hea on see et minu uuest taani keele grupist on ka teisi kes samal ajal liitusid ning käime tihti trennides koos.
Lisaks see nädal hakkas kuu-ajane Challenge, millest ka osa võtan. Selle raames peab kuu aja jooksul käima 20 eri trennis joogast kuni boksimiseni ja siis saab mingi kingituse jõuludeks:) See on muidugi väga tore, aga pigem loodan ennast natuke paremasse vormi saada ja loomulikult on põnev ka kõiki eri trenne proovida.
Kaare mõnikord küsib minu käest, et kas ma plaanin taimetoitlaseks hakata (et mõnikord nagu kisub sinna poole natuke), aga seda kindlasti mitte. Ma arvan, et luban endale kõike eri toite nautida, aga vähem tervislikemaid asju mõõdukamalt kui ma seda tegin varasemalt.
Sellega hetkel ka lõpetan! Olgem tervislikumad!
November 22, 2012
September 19, 2012
Kiisu pissib dušinurgas
Olen blogi veidi unarusse jätnud... aga tänu Krissu üleskutsele võtan ennast nüüd kokku ja kirjutan enda tegemistest:)
Olen siin Silkeborgis ennast kenasti sisse seadnud ja koht hakkab rohkem ja rohkem meeldima.
Tagasi jõudes olen olnud enamasti kodune ja uurinud-puurinud mis tööd siin pakutakse ja kuhu kandideerida saaksin. Peale tööotsimise pühendan palju aega ka keeleõppimisele, ülejärgmine nädal ongi järgmise taseme test... õppida veel on küll, aga loodan et saan järgmisele tasemele. Praegu olen ühes klassis ka veel päris algajatega kuna pole nii palju inimesi et eraldi klassid teha, seega kui nüüd saan järgmisele tasemele, siis saaksin oma tasemel õppuritega ühte klassi.
Olen uute sõnade õppimise tarbeks endale teinud ka sõnakaardid. Kahjuks meeldivad aga kiisule ka minu sõnakaardid... ta oli üks päev neid natuke närinud... hiljem avastasin ka et ühe taani keele raamatu nurk oli auguline... äkki kiisule ei meeldi et ma taani keelt õpin:)
Kui augusti keskel Taani tagasi tulin siis oli Kaare just paar nädalt tagasi endale uue kiisu saanud. Ma arvan et ma olen rohkem koerainimene kui kassiinimene, sest väiksena on meil ikka koer olnud, aga tundub et nüüd vaikselt hakkavad kassid ka rohkem meeldima. Nimepanek pole väga loominguliselt läinud ja kutsume teda praegu Kitty'ks. Ta on praegu natuke alla 5 kuu vana.
Kitty on veider kiisu. Kui mina tulin siis juhtus tal paar õnnetust korteri peal ja ta ei tahtunud sinna pissida kuhu oleks pidanud. Hakkasime siis teda rohkem kiitma kui ta käis õiges kohas oma asju ajamas. Üks päev olime kõik just parajasti vannitoas samal hetkel ja vaatame et kiisu läheb duššinurka ja kükitab sinna. Vaatame Kaarega üksteisele otsa, et mida ta teeb? Pissib vä? Kas see on OK? Aga tegime siis kiire otsuse et las ta siis pissib sinna kui tahab, sest ta kükitab just äravooluresti peale nagu ta teaks täpselt mis teeb. Muidugi kiidame me teda ikka aeg-ajalt kui ta oma kastis käib. Enam pole õnnetusi juhtunud.
Üks päev augusti lõpus mõtlesin, et võiks seenele minna. Käisimegi siis ja saime päris palju pilvikuid. Lisaks harisime ennast ka natuke seente osas. Kusjuures ma pole varem nii iseseisvalt käinudki seenel... selline suure inimese tunne tekkis kohe:) Kaare tegi siis värsketest seentest kohe risottot ja ülejäänud külmutasime.
Eelmine nädal sai Kaare ühel töökaaslaselt koti peete ja otsustasime siis need purkidess panna nagu me ükskord enne oleme teinud, kui Lemvigist peete kaasa saime. Väga lihtne äädika, vee ja suhkru seguga tehtud peedid, aga maitsevad head.
Nagu näha siis palju kokkamist ja muidu söögiga seotud tegemisi... muidugi ei saa mainimata jätta ka Kaare iganädalased leivaküpsetamised. Talle meeldib nii teha, et saaksime laupäeva või pühapäeva hommikul hommikusöögiks värsket leiba süüa. Ja muidugi on ta oma leiva üle alati väga uhke:) Ja alati maitseb leib hästi! Muide, võtsin endale pähe, et proovin rukkileiba teha ja hetkel teen selle tarbeks juuretist. Paari päeva pärast vaatab kuidas välja tuleb, see leivaküpsetamise protsess on ikka pikk...
Eile käisin Aarhusis esimesel kohtumisel oma a-kassega. Sain sealt palju inspiratsiooni ja uusi mõtteid mida tööotsimisel teha. Arvan, et see oli väga hea vahelduseks kellegilt teiselt nõu saada, pluss sain ka paar uut tuttavat. Tulevikus saan ka minna erinevatele kursustele mida nad pakuvad, tundub põnev. Selle töötukindlustuse teemaga on palju reegleid ja tingimusi mida peab meeles pidama. Aga kokkuvõttes väga kasulik. Võibolla kirjutan sellest pikemalt mõni teine kord.
Esimene kuu on juba jõudnud ära tiksuda, aeg on kiiresti läinud. Lisaks eelmainitule, registreerisin ennast ka mitmetele online-kursustele, mida Coursera pakub ja see on põnev sest õpin uusi asju... üritan ka nendega sammu pidada. Praegu on lausa kolm tükki käimas samal ajal, aga pigem las olle rohkem teha kui et raiskan niisama aega.
Mõtlesin ka laulma hakata jälle... täna lähen ühe kirikukoori lauluproovi, ei tea kas sellest ka asja saab, aga lähen vaatan mis nad mulle seal räägivad...
Sellised tegemised siis mul siin Taanimaal. Mul läheb hästi, olen oma otsustega rahul.
Lisan siia ka pilte tegemistest, millest ma kirjutasin, niipalju kui mul panna oli:
Soovin jõudu ja vastupidamist perele Eestis ja olen mõtetes teiega ka praegusel raskel ajal. Näeme jälle mõne kuu pärast! (mis ei tähenda, et ma enne seda blogisse ei kirjutaks)
Olen siin Silkeborgis ennast kenasti sisse seadnud ja koht hakkab rohkem ja rohkem meeldima.
Tagasi jõudes olen olnud enamasti kodune ja uurinud-puurinud mis tööd siin pakutakse ja kuhu kandideerida saaksin. Peale tööotsimise pühendan palju aega ka keeleõppimisele, ülejärgmine nädal ongi järgmise taseme test... õppida veel on küll, aga loodan et saan järgmisele tasemele. Praegu olen ühes klassis ka veel päris algajatega kuna pole nii palju inimesi et eraldi klassid teha, seega kui nüüd saan järgmisele tasemele, siis saaksin oma tasemel õppuritega ühte klassi.
Olen uute sõnade õppimise tarbeks endale teinud ka sõnakaardid. Kahjuks meeldivad aga kiisule ka minu sõnakaardid... ta oli üks päev neid natuke närinud... hiljem avastasin ka et ühe taani keele raamatu nurk oli auguline... äkki kiisule ei meeldi et ma taani keelt õpin:)
Kui augusti keskel Taani tagasi tulin siis oli Kaare just paar nädalt tagasi endale uue kiisu saanud. Ma arvan et ma olen rohkem koerainimene kui kassiinimene, sest väiksena on meil ikka koer olnud, aga tundub et nüüd vaikselt hakkavad kassid ka rohkem meeldima. Nimepanek pole väga loominguliselt läinud ja kutsume teda praegu Kitty'ks. Ta on praegu natuke alla 5 kuu vana.
Kitty on veider kiisu. Kui mina tulin siis juhtus tal paar õnnetust korteri peal ja ta ei tahtunud sinna pissida kuhu oleks pidanud. Hakkasime siis teda rohkem kiitma kui ta käis õiges kohas oma asju ajamas. Üks päev olime kõik just parajasti vannitoas samal hetkel ja vaatame et kiisu läheb duššinurka ja kükitab sinna. Vaatame Kaarega üksteisele otsa, et mida ta teeb? Pissib vä? Kas see on OK? Aga tegime siis kiire otsuse et las ta siis pissib sinna kui tahab, sest ta kükitab just äravooluresti peale nagu ta teaks täpselt mis teeb. Muidugi kiidame me teda ikka aeg-ajalt kui ta oma kastis käib. Enam pole õnnetusi juhtunud.
Üks päev augusti lõpus mõtlesin, et võiks seenele minna. Käisimegi siis ja saime päris palju pilvikuid. Lisaks harisime ennast ka natuke seente osas. Kusjuures ma pole varem nii iseseisvalt käinudki seenel... selline suure inimese tunne tekkis kohe:) Kaare tegi siis värsketest seentest kohe risottot ja ülejäänud külmutasime.
Eelmine nädal sai Kaare ühel töökaaslaselt koti peete ja otsustasime siis need purkidess panna nagu me ükskord enne oleme teinud, kui Lemvigist peete kaasa saime. Väga lihtne äädika, vee ja suhkru seguga tehtud peedid, aga maitsevad head.
Nagu näha siis palju kokkamist ja muidu söögiga seotud tegemisi... muidugi ei saa mainimata jätta ka Kaare iganädalased leivaküpsetamised. Talle meeldib nii teha, et saaksime laupäeva või pühapäeva hommikul hommikusöögiks värsket leiba süüa. Ja muidugi on ta oma leiva üle alati väga uhke:) Ja alati maitseb leib hästi! Muide, võtsin endale pähe, et proovin rukkileiba teha ja hetkel teen selle tarbeks juuretist. Paari päeva pärast vaatab kuidas välja tuleb, see leivaküpsetamise protsess on ikka pikk...
Eile käisin Aarhusis esimesel kohtumisel oma a-kassega. Sain sealt palju inspiratsiooni ja uusi mõtteid mida tööotsimisel teha. Arvan, et see oli väga hea vahelduseks kellegilt teiselt nõu saada, pluss sain ka paar uut tuttavat. Tulevikus saan ka minna erinevatele kursustele mida nad pakuvad, tundub põnev. Selle töötukindlustuse teemaga on palju reegleid ja tingimusi mida peab meeles pidama. Aga kokkuvõttes väga kasulik. Võibolla kirjutan sellest pikemalt mõni teine kord.
Esimene kuu on juba jõudnud ära tiksuda, aeg on kiiresti läinud. Lisaks eelmainitule, registreerisin ennast ka mitmetele online-kursustele, mida Coursera pakub ja see on põnev sest õpin uusi asju... üritan ka nendega sammu pidada. Praegu on lausa kolm tükki käimas samal ajal, aga pigem las olle rohkem teha kui et raiskan niisama aega.
Mõtlesin ka laulma hakata jälle... täna lähen ühe kirikukoori lauluproovi, ei tea kas sellest ka asja saab, aga lähen vaatan mis nad mulle seal räägivad...
Sellised tegemised siis mul siin Taanimaal. Mul läheb hästi, olen oma otsustega rahul.
Lisan siia ka pilte tegemistest, millest ma kirjutasin, niipalju kui mul panna oli:
Soovin jõudu ja vastupidamist perele Eestis ja olen mõtetes teiega ka praegusel raskel ajal. Näeme jälle mõne kuu pärast! (mis ei tähenda, et ma enne seda blogisse ei kirjutaks)
July 4, 2012
Master of Science!
Olen nüüd juba nädalake magistrikraadiga olnud... oleks juba aeg kirjutada veidi lõpetamisest ja eksamist.
Eksam oli eelmine esmaspäev ning juba kolmapäeval oli lõputseremoonia. Seega veetsin need paar vahepealset päeva Aalborgis Maarjal külas:)
Esmaspäeva hommikul sõitsin rongiga Silkeborgist Aalborgi ning sain rongis korrata ja oma presentatsiooni parandada. Tundsin, et lõputöö kirjutamise peale oli juba nii palju aega ja vaeva läinud, et polnud väga motivatsiooni midagi uut presentatsiooniks välja mõelda. Seega rääkisin põhiliselt oma lõputööst ning natuke ka mõned avastused millest eriti ei kirjutanud. Eksamile minnes oli mul enesetunne hea, olin suhteliselt enesekindel ning ootasin head tulemust. Eks mu juhendaja oli ka mulle seda tunnet sisendanud, sest tema arvas et minu töö on väga hea.
Presentatsioon läks hästi. Hiljem sain teada, et paistsin veidi närvis olevat, kuigi enda arust niiväga polnud, vähemalt peale esimest 5-10 minutit. Arutelu läks minu lõputööst ka veidi eemale niisama rahvusvahelise ärinduse teemadele ning eksaminaator on suures rahvusvahelises tarbijaketis tähtis nina, niiet oli minu teemaga hästi kursis praktilise poole pealt. Kirjutasin siis kuidas managerid suhtuvad ja teevad tarbijate segmenteerimist. Hindeks sain 10! Juhendaja ütles, et väga natuke jäi puudu, et maksimumi 12'e oleks saanud. Ju siis mõnele küsimusele ei osanud täpselt päris nii vastata kui eksaminaator õigeks pidas, aga nüüd on asi tehtud ja hinne käes.
Selgitan lühidalt kuidas Aalborgi ülikoolis kaitsmiseprotsess käib. See on põhimõtteliselt nagu iga teine eksam ainult pikem. Tavaliselt siis tehakse individuaalne presentatsioon ning ruumis on ainult 3 inimest - üliõpilane, juhendaja ja väline eksaminaator. Mingit rohkemat publikut lubatud ei ole. Eksamiaeg on jagatud presentatsiooni ning küsimuste vahel. Kohe peale arutelu saab üliõpilane hinde teada. Kokku oli mul seekord ette nähtud 1 tund koos tagasisidega. Presentatsioon oli arvatavasti pool sellest ajast ning siis sain küsimustele vastata. See hinne, mis antakse, on lõplik ning põhineb ainult nende 2 inimese hinnangul, kes sind hindavad. Seega iseenesest mõistetavalt on hinne väga subjektiivne ning oleneb suuresti kes sinu väline eksaminaator on.
Peale eksamit veetsin õhtu sõprade/kursakatega ja käisime IKEAs ja niisama linnas. Järgmine päev nägin Maarja töökoha ära ja käisin trennis zumbas, sest üks mu endine grupikaaslane on seal treener. Ja juba oligi kolmapäev ja aeg oma diplom kätte saada:) Selleks puhuks sõitis Kaare ka Aalborgi üheks päevaks. Õhtul oli organiseeritud väike buffee kursakatega ja teised pidasid pidu edasi kuni hommikuni, kui meie tagasi Silkeborgi sõitsime.
Ja sellega oligi minu 2-aastane magistriseiklus läbi!
Siinkohal ka väike album pildikestega lõpetamisest. Nautige!
Eksam oli eelmine esmaspäev ning juba kolmapäeval oli lõputseremoonia. Seega veetsin need paar vahepealset päeva Aalborgis Maarjal külas:)
Esmaspäeva hommikul sõitsin rongiga Silkeborgist Aalborgi ning sain rongis korrata ja oma presentatsiooni parandada. Tundsin, et lõputöö kirjutamise peale oli juba nii palju aega ja vaeva läinud, et polnud väga motivatsiooni midagi uut presentatsiooniks välja mõelda. Seega rääkisin põhiliselt oma lõputööst ning natuke ka mõned avastused millest eriti ei kirjutanud. Eksamile minnes oli mul enesetunne hea, olin suhteliselt enesekindel ning ootasin head tulemust. Eks mu juhendaja oli ka mulle seda tunnet sisendanud, sest tema arvas et minu töö on väga hea.
Presentatsioon läks hästi. Hiljem sain teada, et paistsin veidi närvis olevat, kuigi enda arust niiväga polnud, vähemalt peale esimest 5-10 minutit. Arutelu läks minu lõputööst ka veidi eemale niisama rahvusvahelise ärinduse teemadele ning eksaminaator on suures rahvusvahelises tarbijaketis tähtis nina, niiet oli minu teemaga hästi kursis praktilise poole pealt. Kirjutasin siis kuidas managerid suhtuvad ja teevad tarbijate segmenteerimist. Hindeks sain 10! Juhendaja ütles, et väga natuke jäi puudu, et maksimumi 12'e oleks saanud. Ju siis mõnele küsimusele ei osanud täpselt päris nii vastata kui eksaminaator õigeks pidas, aga nüüd on asi tehtud ja hinne käes.
Selgitan lühidalt kuidas Aalborgi ülikoolis kaitsmiseprotsess käib. See on põhimõtteliselt nagu iga teine eksam ainult pikem. Tavaliselt siis tehakse individuaalne presentatsioon ning ruumis on ainult 3 inimest - üliõpilane, juhendaja ja väline eksaminaator. Mingit rohkemat publikut lubatud ei ole. Eksamiaeg on jagatud presentatsiooni ning küsimuste vahel. Kohe peale arutelu saab üliõpilane hinde teada. Kokku oli mul seekord ette nähtud 1 tund koos tagasisidega. Presentatsioon oli arvatavasti pool sellest ajast ning siis sain küsimustele vastata. See hinne, mis antakse, on lõplik ning põhineb ainult nende 2 inimese hinnangul, kes sind hindavad. Seega iseenesest mõistetavalt on hinne väga subjektiivne ning oleneb suuresti kes sinu väline eksaminaator on.
Peale eksamit veetsin õhtu sõprade/kursakatega ja käisime IKEAs ja niisama linnas. Järgmine päev nägin Maarja töökoha ära ja käisin trennis zumbas, sest üks mu endine grupikaaslane on seal treener. Ja juba oligi kolmapäev ja aeg oma diplom kätte saada:) Selleks puhuks sõitis Kaare ka Aalborgi üheks päevaks. Õhtul oli organiseeritud väike buffee kursakatega ja teised pidasid pidu edasi kuni hommikuni, kui meie tagasi Silkeborgi sõitsime.
Ja sellega oligi minu 2-aastane magistriseiklus läbi!
Siinkohal ka väike album pildikestega lõpetamisest. Nautige!
June 20, 2012
Sjaellandil külas
Peale lõputöö posti panemist oli võimalus veidi aeg maha võtta ning läksime Sjeallandile "suvitama"... Seal olles käisime loomaaias ja glideriga lendamas ja nautisime head sööki... Lisan mõned pildid käimistest/tegemistest:)
 |
| Poosepilt loomaaias |
 |
| Lähme lendama! |
 |
| Õpetussõnu saamas |
June 1, 2012
Lõputöö update
Aeg on nii kaugele jõudnud, et juba järgmisel kolmapäeval on lõputöö ära andmise tähtaeg. Just paar tundi tagasi kirjutasin kokkuvõtte ja sättisin-seadsin asjad nii hästi korda, et saaksin lõputöö viimase variandi juhendajale saata. Et siis tegelikult, on nüüd lõputöö põhimõtteliselt valmis... sellest mõttes et võiksin selle sisse anda, aga loomulikult tahan ma veel kogu töö läbi lugeda ja kirjavigu ja muud nipet-näpet parandada. Olen ju põhimõtteliselt kogu töö kirjutanud nii nagu torust tuli ja väga parandusi või muudatusi pole teinud või pidanud tegema... arvan, et üldiselt on kõik tip-top, aga siiski pean veel kogu asja kriitilise pilguga läbi lugema. Samas ma ei usu, et mingeid suuri muutusi tegema hakkan enam, üldiselt olen olnud rahul sellega mida kirja olen pannud. Mõtlesin juba esimesel korral hästi läbi kuidas kirjutada ja sõnastada oma mõtteid, seega loodan et ei avasta mingit suurt prohmakat :)
Üksinda kirjutamise juures on see asi tore et saan asjad kiiremini tehtud ja suhteliselt ilma stressita. Halb asi selle juures on aga see, et pole väga kedagi kes mu töö üle vaataks kriitiliselt... juhendaja küll on, aga arvan et tal pole olnud aega mu tööd eriti lugeda, sest igal kohtumisel andis ta alati väga üldist tagasisidet ja kohati tundus, et ta pole lugenud seda mis ma talle saatsin lugemiseks. Igastahes, loomulikult kui ise kirjutan, siis on kõik hästi kirjutatud :) Muude grupitööde raames olen ka tähele pannud, et ega keegi minu osi väga palju parandama ei kipu ja teistega koos kirjutades tekitaski mulle vahel stressi see, et on vaja teiste osi üle lugeda ja parandada pidevalt... hehh, sellest jutust jääb veidi selline tunne et "mina teen alati kõige paremini ja kõik teised ei oska kirjutada", aga mitte seda ei taha ma öelda... Üksi kirjutamise juures tunnengi just sellest puudust, et keegi mulle tagasisidet annaks, nii positiivset kui ka negatiivset.
Saadan lõputöö postiga. Lisaks peame ka kooli databaasi elektoonilise variandi üles laadima, aga kool ikka nõuab et ka kaks välja prinditud koopiat neile saadetakse. Kuna saadan postiga, siis pean lõputöö juba esmaspäeval posti panema, et kolmapäevaks kohale jõuaks. Lisaks sõidame Kaarega teisipäeval Sjællandile ta vennale külla ja et siis samal ajal lõputöö sisseandmist tähistada ja nädalavahetust nautida.
Veebruaris ja märtsis poleks ma kuidagi suutnud ette kujutada, et saangi selle asja tehtud, aga nüüd tagasi vaadates polnudki see nii kaelamurdev asi... aga eks nii on kõikide asjadega:)
Ehk siis kõik laabub sujuvalt ja elu on lill! Ilmad hakkavad ka rohkem suve moodi minema vaikselt siin...
PS. Lõputöö tuli mul lõpuks üle 100 lehekülje! Ajuvaba!
Üksinda kirjutamise juures on see asi tore et saan asjad kiiremini tehtud ja suhteliselt ilma stressita. Halb asi selle juures on aga see, et pole väga kedagi kes mu töö üle vaataks kriitiliselt... juhendaja küll on, aga arvan et tal pole olnud aega mu tööd eriti lugeda, sest igal kohtumisel andis ta alati väga üldist tagasisidet ja kohati tundus, et ta pole lugenud seda mis ma talle saatsin lugemiseks. Igastahes, loomulikult kui ise kirjutan, siis on kõik hästi kirjutatud :) Muude grupitööde raames olen ka tähele pannud, et ega keegi minu osi väga palju parandama ei kipu ja teistega koos kirjutades tekitaski mulle vahel stressi see, et on vaja teiste osi üle lugeda ja parandada pidevalt... hehh, sellest jutust jääb veidi selline tunne et "mina teen alati kõige paremini ja kõik teised ei oska kirjutada", aga mitte seda ei taha ma öelda... Üksi kirjutamise juures tunnengi just sellest puudust, et keegi mulle tagasisidet annaks, nii positiivset kui ka negatiivset.
Saadan lõputöö postiga. Lisaks peame ka kooli databaasi elektoonilise variandi üles laadima, aga kool ikka nõuab et ka kaks välja prinditud koopiat neile saadetakse. Kuna saadan postiga, siis pean lõputöö juba esmaspäeval posti panema, et kolmapäevaks kohale jõuaks. Lisaks sõidame Kaarega teisipäeval Sjællandile ta vennale külla ja et siis samal ajal lõputöö sisseandmist tähistada ja nädalavahetust nautida.
Veebruaris ja märtsis poleks ma kuidagi suutnud ette kujutada, et saangi selle asja tehtud, aga nüüd tagasi vaadates polnudki see nii kaelamurdev asi... aga eks nii on kõikide asjadega:)
Ehk siis kõik laabub sujuvalt ja elu on lill! Ilmad hakkavad ka rohkem suve moodi minema vaikselt siin...
 |
| stiilinäide kuidas eelmine nädalavahetus kuuseoksi maha lõigati tagahoovis, ilm oli ilus:) |
May 9, 2012
Graduation ceremony
Kirjutan siis oma lõputööd ning juuni alguses on tähtaeg juba... varasemalt väideti meile, et Aalborgi Ülikoolis lõpetamise puhul mingit aktust ei tehta ning, et kui tahame miskit siis peame ise korraldama...
Paar nädalat tagasi umbes sain meili, et minu eksamiaeg on muudetud varasemaks, kuna saan siis ka lõpuaktusele minna, mis on 27ndal juunil. Tuli välja et mingi asi ikka korraldatakse magistriüliõpilastele, aga millegipärast keegi sellest mitte midagi ei tea. Väga veider :S
Ühesõnaga, nüüd on olukord selline, et paar kursakaaslast ajavad seda asja, et saaksime kõik aktusele minna koos ning et saaksime ka ürbid selga kõikidel ühesugused. Seda traditsiooni siin ka ei ole.
Eksam on mul 25.juuni kell 13:00 ning lõpuaktuse kohta tean hetkel ainult, et see on 27.juuni Aalborgis. Lihtsalt infoks:)
Lõputöö kirjutamine sujub hetkel hästi, loodetavasti jõuan ka õigeks ajaks valmis kõik mida vaja :)
Paar nädalat tagasi umbes sain meili, et minu eksamiaeg on muudetud varasemaks, kuna saan siis ka lõpuaktusele minna, mis on 27ndal juunil. Tuli välja et mingi asi ikka korraldatakse magistriüliõpilastele, aga millegipärast keegi sellest mitte midagi ei tea. Väga veider :S
Ühesõnaga, nüüd on olukord selline, et paar kursakaaslast ajavad seda asja, et saaksime kõik aktusele minna koos ning et saaksime ka ürbid selga kõikidel ühesugused. Seda traditsiooni siin ka ei ole.
Eksam on mul 25.juuni kell 13:00 ning lõpuaktuse kohta tean hetkel ainult, et see on 27.juuni Aalborgis. Lihtsalt infoks:)
Lõputöö kirjutamine sujub hetkel hästi, loodetavasti jõuan ka õigeks ajaks valmis kõik mida vaja :)
April 30, 2012
Lasketiirus
Käisin püssi laskmas.
.jpg)
Põnev oli ja sellise püssiga oli suhteliselt lihtne ka. Ei teinud miskit suurt pauku ega midagi. Aga nüüd saan õelda, et olen püssist lasknud.
.jpg) |
| Toetusridvad, mida laskmisel kasutasime |
.jpg) |
| Ülemine rivi on minu ja alumine Kaare oma |
.jpg)
March 9, 2012
Toidutegu
Nagu paljudele juba teada, siis Taanis pole paljusid asju saadaval, mis Eestis mul menüüsse peeaegu igapäevast kaasatud oleks. Alguses ärritas mind see väga, et polnud saada asju, mille järgi parajasti isu oli ning paljud toiduained maitsesid siin teistmoodi.
Nagu meile Umeas räägiti, siis uude kultuuri tulles läbitakse alati erinevad etapid. Esiteks olin väga meeldivalt ärevuses, et oh kui lahe, uued inimesed, uued kombed, söögid, ning olin heas tujus. Siis tuli teine etapp, kus kultuuride erinevused hakkasid selgelt silma ning ärritasid mind - miks te teete seda nii, või teete seda valesti, või miks te sellist asja süüa tahate, miks pole neid ja neid asju saada jne. Tahtsin tuttavat keskkonda tagasi, tahtsin toite mida kodus süüa sain, tahtsin oma pere ja sõprade juurde. See tekitas ka tuju langust ja ärevust. Lisaks tuli just siis see kõige pimedam ja külmem talveaeg. Kuid arvan, et sain sellest etapist päris kiiresti üle ning kohanesin ja aksepteerisin oma keskkonda. Hakkasin paremini mõitsma ja harjusin kuidas asjad siin käivad. Eks loomulikult oli üldjuhul tegu pisiasjadega, sest ega kultuurierinevused teab mis suured ju ei ole Eesti ja Taani vahel, aga siiski... Umeas seda juttu kuulates, mõtlesingi tagasi oma Taani tulemise kogemust, mida just kirjeldasin, ning paljud asjad olid selgemad tagantjärgi. Tol hetkel ei mõistnud nii hästi oma käitumist.
Otsisin etapid ka internetis üles ning klappisid suhteliselt hästi:
1. Honeymoon phase - During this period, the differences between the old and new culture are seen in a romantic light. For example, in moving to a new country, an individual might love the new food, the pace of life, and the locals' habits.
2. Negotiation phase - After some time (usually around three months, depending on the individual), differences between the old and new culture become apparent and may create anxiety. Excitement may eventually give way to unpleasant feelings of frustration and anger as one continues to experience unfavorable events that may be perceived as strange and offensive to one's cultural attitude.
3. Adjustment phase - Again, after some time (usually 6 to 12 months), one grows accustomed to the new culture and develops routines. One knows what to expect in most situations and the host country no longer feels all that new.
4. Mastery phase - In the mastery stage assignees are able to participate fully and comfortably in the host culture. (nii lugesin wikipeediast Kultuurišoki kohta)
Sissejuhatus pikk, aga nüüd asja juurde:) Hakkasin ju kirjutama toidust...
Olen ka varem mõelnud selle peale, et peaksin ise proovima teha neid toite mida siin saada ei ole, aga ju siis pole vajadus nii suur ikka olnud. Nüüd aga murdusin ning otsustasin, et teen ise pelmeene. Neid ei ole siin absoluutselt kuskilt saada.
Retsepti sain siit: Pelmeenid
Päris nii palju pelmeene ei tulnud, kui lubati, aga ju siis jäi tainas veidi paksem kui oleks pidanud, aga esimese korra kohta annaksin endale andeks:)
See oli eile. Täna olin jälle kokkamise tujus ja otsustasin kohupiima teha. Olen palju Kaarele kohupiimast rääkinud, aga isegi kui ricotta, mascarpone ja kodujuust mingil määral on sarnased kohupiimale, siis pole see ikka see. Otsisin täna veidi internetist retsepte ning minu üllatuseks on see kohupiimategu tunduvalt lihtsam kui seda enda peas kujutasin.
Kasutasin seda retsepti: Kohupiim
Kujutasin ette mingit pikka hapendamise protsessi, aga tuli ainult piimale veidi jogurtit lisada, kuumutada ja juba toimis. Sama piima kalgendamise protsess toorjuustu või kohupiima tegemiseks töötab ka mistahes happelise ainega (peale hapendatud piimatoodete siis). Ok, võibolla mitte just mistahes ainega, aga leidsin näiteks näiteid, kus kasutati sidrunhapet, sidrunimahla või isegi äädikat.
Muide, vastlapäeval üritasin ka vastlakukleid teha, aga kuklid aitasid ainult soojalt süüa. Jahtunult läksid hirmus kuivaks ja kõvaks. Aga siiski saime vastlapäevalt vastlakukleid süüa:)
Järgmiseks, ma arvan, et proovin veel mingeid piimatooteid teha. Mulle hirmsasti igasugu piimatooted meeldivad ja maitsevad. Nagu Kaare ütleks, et ükskõik mis sööki võiksin ma hapukoorega süüa:) Kusjuures kandideerisin just eile ka Arla Foods Graduate Programmi - loodetavasti näkkab.
Aga kuni järgmise korrani ning seniks head kokkamist!
Nagu meile Umeas räägiti, siis uude kultuuri tulles läbitakse alati erinevad etapid. Esiteks olin väga meeldivalt ärevuses, et oh kui lahe, uued inimesed, uued kombed, söögid, ning olin heas tujus. Siis tuli teine etapp, kus kultuuride erinevused hakkasid selgelt silma ning ärritasid mind - miks te teete seda nii, või teete seda valesti, või miks te sellist asja süüa tahate, miks pole neid ja neid asju saada jne. Tahtsin tuttavat keskkonda tagasi, tahtsin toite mida kodus süüa sain, tahtsin oma pere ja sõprade juurde. See tekitas ka tuju langust ja ärevust. Lisaks tuli just siis see kõige pimedam ja külmem talveaeg. Kuid arvan, et sain sellest etapist päris kiiresti üle ning kohanesin ja aksepteerisin oma keskkonda. Hakkasin paremini mõitsma ja harjusin kuidas asjad siin käivad. Eks loomulikult oli üldjuhul tegu pisiasjadega, sest ega kultuurierinevused teab mis suured ju ei ole Eesti ja Taani vahel, aga siiski... Umeas seda juttu kuulates, mõtlesingi tagasi oma Taani tulemise kogemust, mida just kirjeldasin, ning paljud asjad olid selgemad tagantjärgi. Tol hetkel ei mõistnud nii hästi oma käitumist.
Otsisin etapid ka internetis üles ning klappisid suhteliselt hästi:
1. Honeymoon phase - During this period, the differences between the old and new culture are seen in a romantic light. For example, in moving to a new country, an individual might love the new food, the pace of life, and the locals' habits.
2. Negotiation phase - After some time (usually around three months, depending on the individual), differences between the old and new culture become apparent and may create anxiety. Excitement may eventually give way to unpleasant feelings of frustration and anger as one continues to experience unfavorable events that may be perceived as strange and offensive to one's cultural attitude.
3. Adjustment phase - Again, after some time (usually 6 to 12 months), one grows accustomed to the new culture and develops routines. One knows what to expect in most situations and the host country no longer feels all that new.
4. Mastery phase - In the mastery stage assignees are able to participate fully and comfortably in the host culture. (nii lugesin wikipeediast Kultuurišoki kohta)
Sissejuhatus pikk, aga nüüd asja juurde:) Hakkasin ju kirjutama toidust...
Olen ka varem mõelnud selle peale, et peaksin ise proovima teha neid toite mida siin saada ei ole, aga ju siis pole vajadus nii suur ikka olnud. Nüüd aga murdusin ning otsustasin, et teen ise pelmeene. Neid ei ole siin absoluutselt kuskilt saada.
Retsepti sain siit: Pelmeenid
Päris nii palju pelmeene ei tulnud, kui lubati, aga ju siis jäi tainas veidi paksem kui oleks pidanud, aga esimese korra kohta annaksin endale andeks:)
 |
| Lihamassi jäi palju üle - tegime sellest pikkpoissi |
 |
| Pelmeenitegu võttis rohkem kui 2 tundi. Olime mõlemad väsinud ja näljased kui pelmeenid lõpuks tehtud said. |
 |
| Kokku saime 81 pelmeenikest, mis sügavkülma läksid |
See oli eile. Täna olin jälle kokkamise tujus ja otsustasin kohupiima teha. Olen palju Kaarele kohupiimast rääkinud, aga isegi kui ricotta, mascarpone ja kodujuust mingil määral on sarnased kohupiimale, siis pole see ikka see. Otsisin täna veidi internetist retsepte ning minu üllatuseks on see kohupiimategu tunduvalt lihtsam kui seda enda peas kujutasin.
Kasutasin seda retsepti: Kohupiim
Kujutasin ette mingit pikka hapendamise protsessi, aga tuli ainult piimale veidi jogurtit lisada, kuumutada ja juba toimis. Sama piima kalgendamise protsess toorjuustu või kohupiima tegemiseks töötab ka mistahes happelise ainega (peale hapendatud piimatoodete siis). Ok, võibolla mitte just mistahes ainega, aga leidsin näiteks näiteid, kus kasutati sidrunhapet, sidrunimahla või isegi äädikat.
 |
| Kohupiimaterad nõrguvad |
 |
| Sellise koguse sain 1 liitrist 3,5% piimast ja umbes 1 dl jogurtist |
Muide, vastlapäeval üritasin ka vastlakukleid teha, aga kuklid aitasid ainult soojalt süüa. Jahtunult läksid hirmus kuivaks ja kõvaks. Aga siiski saime vastlapäevalt vastlakukleid süüa:)
Järgmiseks, ma arvan, et proovin veel mingeid piimatooteid teha. Mulle hirmsasti igasugu piimatooted meeldivad ja maitsevad. Nagu Kaare ütleks, et ükskõik mis sööki võiksin ma hapukoorega süüa:) Kusjuures kandideerisin just eile ka Arla Foods Graduate Programmi - loodetavasti näkkab.
Aga kuni järgmise korrani ning seniks head kokkamist!
March 5, 2012
Elu Silkeborgis
Nüüdseks olen juba veidi üle kuu aja siin elanud. Alguses oli väga harjumatu, ega siiamaani päris ära harjunud ei ole aga natuke on juba parem. Ausalt öeldes tunnen, et ma pole selle aja jooksul eriti midagi ära teinud...muideks, maja on ka veidi linnast väljas ja lähiümbruses eriti midagi ei ole... püüan küll lõputöö asjad käima lükata, aga väga ei edene. Esiteks on raske teemat täpselt paika panna ja teiseks kirjutan (vist üldse esimest korda) täiesti üksinda! Pole kedagi kellega arutada, kellele aru anda ega delegeerida. Tean, et pean lihtsalt ühest otsast alustama ja küll siis vaikselt asjad hargnema hakkavad... vähemalt seda ma loodan...
Peale lõputöö, hoian silmad lahti ka tööpositsioonide liinil, sest kool on juunikuuks läbi ning siis oleks tööd vaja :)
Mõlemal rindel on loodetavasti abiks Karjäärimess, kuhu homme Aalborgis lähen... vaatan, kas saan mõne firmaga jutule minu lõputööteema asjus, et mis nad segmenteerimisest üldse teavad/arvavad ning uurin samas ka uute võimaluste kohta.
Ahjaa, muide lõputeema plaanin kirjutada kuidas managerid teevad otsuseid segmenteerimise kohta s.t. kas ja kuidas nad oma kliente või turgu segmenteerivad ja kuidas nendele erinevatele sihtgruppidele toodet või teenust pakutakse. Rohkem sealt otsuste tegemiste poolest... sellised on vähemalt hetkemõtted.
Natuke teisel teemal ka... viimased 2 nädalavahetust oleme siin suurt koristustööd teinud aias. See oli muidu suhteliselt võssa kasvanud ja igast sodi täis, aga nüüdseks oleme palju võsa ja ka puid maha võtnud ja järgmine nädalavahetus läheb arvatavasti kogu selle sodi põletamiseks.
Paar viimast päeva olen ka sutsu haige olnud, aga praegu on juba parem ja kurk enam ei valuta eriti :) Jeeii, happy! Aga eriti midagi kirjutada polegi, kuna eriti midagi siin ei toimu. Loodetavasti muutub see varsti - jätkan üsna varsti uuesti taani keele kursustega. Kaare'ga raamatu lugemine on küll kasulik, aga mitte väga efektiivne hetkel kuna sõnavara on mul ikka suhteliselt kehv...
Peale lõputöö, hoian silmad lahti ka tööpositsioonide liinil, sest kool on juunikuuks läbi ning siis oleks tööd vaja :)
Mõlemal rindel on loodetavasti abiks Karjäärimess, kuhu homme Aalborgis lähen... vaatan, kas saan mõne firmaga jutule minu lõputööteema asjus, et mis nad segmenteerimisest üldse teavad/arvavad ning uurin samas ka uute võimaluste kohta.
Ahjaa, muide lõputeema plaanin kirjutada kuidas managerid teevad otsuseid segmenteerimise kohta s.t. kas ja kuidas nad oma kliente või turgu segmenteerivad ja kuidas nendele erinevatele sihtgruppidele toodet või teenust pakutakse. Rohkem sealt otsuste tegemiste poolest... sellised on vähemalt hetkemõtted.
Natuke teisel teemal ka... viimased 2 nädalavahetust oleme siin suurt koristustööd teinud aias. See oli muidu suhteliselt võssa kasvanud ja igast sodi täis, aga nüüdseks oleme palju võsa ja ka puid maha võtnud ja järgmine nädalavahetus läheb arvatavasti kogu selle sodi põletamiseks.
Paar viimast päeva olen ka sutsu haige olnud, aga praegu on juba parem ja kurk enam ei valuta eriti :) Jeeii, happy! Aga eriti midagi kirjutada polegi, kuna eriti midagi siin ei toimu. Loodetavasti muutub see varsti - jätkan üsna varsti uuesti taani keele kursustega. Kaare'ga raamatu lugemine on küll kasulik, aga mitte väga efektiivne hetkel kuna sõnavara on mul ikka suhteliselt kehv...
February 16, 2012
Sõbrapäevaüllatus
Teisipäeval tehti mulle ootamatu üllatus. Keegi oli võtnud endal terve päeva vabaks ja kogu päeva ette planeerinud ilma et mina midagi oleks aimanud. Sain siis terve päev mõistata, et mida me järgmiseks ette võtame ja ei teadnudki enamasti kuhu minek enne kui kohale jõudsime:)
Hommikul tehti mulle vahvleid ning peale seda viidi kohalikku loodust nautima, kuigi kahjuks paksu udu tõttu palju ei näinud, aga mõte oli ju hea. Peale väikest poodides kolamist ja lõunat arvasin et valentinipäevaprogramm on läbi, sest juba see oli väga armas üllatus, et ta päeva vabaks võttis, aga ei...
Äkki helises ta telefonis alarm ja mõtlesin, et mille jaoks see veel on? Siis öeldi mulle, et pane ennast hakkama, lähme välja sööma! Olen Taanis olles täpselt üks kord varem väljas söömas käinud (kui kiirsöögikohti ei arvesta) ja seda ka koos Kaarega. Igastahes, selline poputamine mulle meeldis väga - elu sees pole keegi veel minu jaoks nii palju vaeva planeerimisega näinud! Ja loomulikult oli söök väga hea...
Õhtu lõpetasime pokaali šampusega ja raamatu lugemisega - taanikeelne raamat oli ning eesmärgiga minu taani keele oskuse arendamine, jõudsin kolmanda leheküljeni:)
Ühesõnaga, soovin tagantjärgi ka head ja meeldejäävat valentini- ja sõbrapäeva teilegi! Sõpru võib ju tunnustada iga päev!
Hommikul tehti mulle vahvleid ning peale seda viidi kohalikku loodust nautima, kuigi kahjuks paksu udu tõttu palju ei näinud, aga mõte oli ju hea. Peale väikest poodides kolamist ja lõunat arvasin et valentinipäevaprogramm on läbi, sest juba see oli väga armas üllatus, et ta päeva vabaks võttis, aga ei...
Äkki helises ta telefonis alarm ja mõtlesin, et mille jaoks see veel on? Siis öeldi mulle, et pane ennast hakkama, lähme välja sööma! Olen Taanis olles täpselt üks kord varem väljas söömas käinud (kui kiirsöögikohti ei arvesta) ja seda ka koos Kaarega. Igastahes, selline poputamine mulle meeldis väga - elu sees pole keegi veel minu jaoks nii palju vaeva planeerimisega näinud! Ja loomulikult oli söök väga hea...
Õhtu lõpetasime pokaali šampusega ja raamatu lugemisega - taanikeelne raamat oli ning eesmärgiga minu taani keele oskuse arendamine, jõudsin kolmanda leheküljeni:)
Ühesõnaga, soovin tagantjärgi ka head ja meeldejäävat valentini- ja sõbrapäeva teilegi! Sõpru võib ju tunnustada iga päev!
January 27, 2012
Outgoing exchange process at Aalborg University
This post is from more than a year ago - I wrote it when I was preparing to go for exchange, but I never posted it. As it is this time of the year again when people are looking for exchange opportunities for the 2012 Autumn semester, it felt appropriate to post it now... so here we go :)
This post will be in English, because then hopefully it can be helpful for more people. I’m talking about people who are thinking about going on an exchange semester from Aalborg University (AAU).
There is supposed to be a process, which you will be informed about. But... be aware – the school will not help you in any way along this process! Even though AAU has sent out many students and received also a number of students, there is not a person in this school who can actually tell you with certainty what you need to know. At least this was the case for me.
Here’s the process:
1. The student finds an appropriate university with programmes at Master’s degree level in International Marketing.
2. The student selects subjects of interest/courses that cover a full semester workload – i.e. 30 ECTS.
3. The student then seeks the approval of the courses with the 3rd semester coordinator.
4. When the student has obtained approval from the 3rd semester coordinator, the student must then apply to the Study Board for pre-approval of the courses. The application is to be forwarded to the secretary of the Study Board.
Notice that the point are clearly „student finds“ and „student selects“, which kinda also suggests that the school don’t want anything to do with this, but I was naive enough hoping to actually get some help from people who deal with these issues every day. Very silly of me...
Firstly, the student needs to find university they want to go to. There is a so called database on the schools web-page (here). In this database you have the schools name and the area of studies and the coordinator of the programme. That’s about all the information you can get from there – nothing about deadlines or programmes or even if you can go to bachelor or master studies in this school. The idea is (and this is how everybody should do it, as I was told) that you google the school yourself, then you search for the courses from the school yourself and if you see something you like you can only hope that there actually exists an agreement with that department and that programme and that there still are places available. Of course, it is easier with some countries and schools than others, but if you want to go to USA or Australia or any other „popular“ places (according to the International Office) you need to plan it far in advance, like 1 year in advance. So in my case, once I started at AAU, I should have started searching and asking around about the exchange opportunities. In the beginning of January, for example, it was already too late, all the places to the „popular“ places were gone for the autumn semester.
Finally, I chose a school in Sweden. The only financial support I was able to get from the university was for my travel expenses. No other support for me, maybe it is possible if you go through Erasmus (I went through Nordplus program) but I wouldn't know. To recieve financial support you need to apply for it also far in advance, but it is only one paper to fill. You can get this paper from the International Office (IO). You get most of the money in the beginning of your exchange semester and the rest of it once you get back to Aalborg.
Once you have found a school and told the IO about it and applied for financial support, it is time to deal with the Study Board. The Study Board needs to approve the courses and the credits beforehand, so that you can be more or less certain that once you get back from your exchange semester AAU will actually acknowledge you credits. Before that tell your study coordinator about you choice and usually it is fine if the courses are related to your studies and you can explain why you want to go there - so no problems there if you just go talk with your study coordinator in person. Now dealing with the Study Board was another hurdle for me, because the secretary was very unresponsive even after multiple reminders and e-mails I still didn't get any answer from her. Maybe it was just my bad luck! But just a suggestion - annoy them until you get what you want! I finally got my credits pre-approved months after I first contacted the Study Board.
Overall, getting everything in order for my exchange semester was a pain in the butt, but now that I am back I am very happy that I didn't give up and still went for it. My time in Sweden was awesome and definitely worth the trouble. If you are looking into exchange opportunities currently all I have to say is - Good luck!
This post will be in English, because then hopefully it can be helpful for more people. I’m talking about people who are thinking about going on an exchange semester from Aalborg University (AAU).
There is supposed to be a process, which you will be informed about. But... be aware – the school will not help you in any way along this process! Even though AAU has sent out many students and received also a number of students, there is not a person in this school who can actually tell you with certainty what you need to know. At least this was the case for me.
Here’s the process:
1. The student finds an appropriate university with programmes at Master’s degree level in International Marketing.
2. The student selects subjects of interest/courses that cover a full semester workload – i.e. 30 ECTS.
3. The student then seeks the approval of the courses with the 3rd semester coordinator.
4. When the student has obtained approval from the 3rd semester coordinator, the student must then apply to the Study Board for pre-approval of the courses. The application is to be forwarded to the secretary of the Study Board.
Notice that the point are clearly „student finds“ and „student selects“, which kinda also suggests that the school don’t want anything to do with this, but I was naive enough hoping to actually get some help from people who deal with these issues every day. Very silly of me...
Firstly, the student needs to find university they want to go to. There is a so called database on the schools web-page (here). In this database you have the schools name and the area of studies and the coordinator of the programme. That’s about all the information you can get from there – nothing about deadlines or programmes or even if you can go to bachelor or master studies in this school. The idea is (and this is how everybody should do it, as I was told) that you google the school yourself, then you search for the courses from the school yourself and if you see something you like you can only hope that there actually exists an agreement with that department and that programme and that there still are places available. Of course, it is easier with some countries and schools than others, but if you want to go to USA or Australia or any other „popular“ places (according to the International Office) you need to plan it far in advance, like 1 year in advance. So in my case, once I started at AAU, I should have started searching and asking around about the exchange opportunities. In the beginning of January, for example, it was already too late, all the places to the „popular“ places were gone for the autumn semester.
Finally, I chose a school in Sweden. The only financial support I was able to get from the university was for my travel expenses. No other support for me, maybe it is possible if you go through Erasmus (I went through Nordplus program) but I wouldn't know. To recieve financial support you need to apply for it also far in advance, but it is only one paper to fill. You can get this paper from the International Office (IO). You get most of the money in the beginning of your exchange semester and the rest of it once you get back to Aalborg.
Once you have found a school and told the IO about it and applied for financial support, it is time to deal with the Study Board. The Study Board needs to approve the courses and the credits beforehand, so that you can be more or less certain that once you get back from your exchange semester AAU will actually acknowledge you credits. Before that tell your study coordinator about you choice and usually it is fine if the courses are related to your studies and you can explain why you want to go there - so no problems there if you just go talk with your study coordinator in person. Now dealing with the Study Board was another hurdle for me, because the secretary was very unresponsive even after multiple reminders and e-mails I still didn't get any answer from her. Maybe it was just my bad luck! But just a suggestion - annoy them until you get what you want! I finally got my credits pre-approved months after I first contacted the Study Board.
Overall, getting everything in order for my exchange semester was a pain in the butt, but now that I am back I am very happy that I didn't give up and still went for it. My time in Sweden was awesome and definitely worth the trouble. If you are looking into exchange opportunities currently all I have to say is - Good luck!
Save And Share :
January 21, 2012
Viimased päevad Rootsis
Täna kirjutasin oma viimase eksami Rootsis ja tegelikult ka viimase eksami üldse... vist... põhimõtteliselt ongi jäänud vaid lõputöö! Kreisi!
Enne eksamit pidin ka oma toavõtmed üle andma seega pakkisin päevad enne eksamit oma asju kokku ja valmistusin välja kolimiseks... samal ajal ka eksamiks õppides. Põnev oli.
Hommikul tühjast toast välja minnes oli natuke tühi tunne ka... tõmbasin ukse enda järel kinni ja teadmine, et sinna tuppa ma enam tagasi ei lähe oli imelik. Millegipärast jõudsin juba selle 5 kuuga seal ennast koduselt tundma hakata. Umea on lihtsalt ilus ja lahe koht:)
Natuke kahju on lahkuda, aga uued tegemised ootavad... Rootsi aeg oli super!
Lendan Taani tagasi pühapäeval ja seekord uude kohta ehk siis saab jälle hakata ennast sisse seadma ja sisse elama uues keskkonnas.
Tahan paar pilti ka lisada Rootsi ajast, aga teen seda veidi hiljem:)
Enne eksamit pidin ka oma toavõtmed üle andma seega pakkisin päevad enne eksamit oma asju kokku ja valmistusin välja kolimiseks... samal ajal ka eksamiks õppides. Põnev oli.
Hommikul tühjast toast välja minnes oli natuke tühi tunne ka... tõmbasin ukse enda järel kinni ja teadmine, et sinna tuppa ma enam tagasi ei lähe oli imelik. Millegipärast jõudsin juba selle 5 kuuga seal ennast koduselt tundma hakata. Umea on lihtsalt ilus ja lahe koht:)
Natuke kahju on lahkuda, aga uued tegemised ootavad... Rootsi aeg oli super!
Lendan Taani tagasi pühapäeval ja seekord uude kohta ehk siis saab jälle hakata ennast sisse seadma ja sisse elama uues keskkonnas.
Tahan paar pilti ka lisada Rootsi ajast, aga teen seda veidi hiljem:)
Subscribe to:
Posts (Atom)