Otsi blogist

September 26, 2010

Tour de chambre

Eile toimus esimene ühikapidu! Kuna ma ise ei olnud "tour de chambre" kontsepsiooniga tuttav siis seletan lühidalt siin ka, et millega siis tegu... Tour de chambre ehk tubade tuur tähendab seda, et inimesed jaotatakse tiimidesse ja õhtu jooksul käiakse koos kõikide grupiliikmete tubades, kes siis on midagi (jooke, sööki) ette valmistanud enda toas ka teistele... Peo temaatika oli iseenesest "Minu uni" või "Minu unistus" (dream) ja siis ideaalis on tuba kaunistatud ja ka joogid või muu pakutav teemasse.
Meil algas õhtu ühise hot-dogisöömisega, siis olid ette valmistatud väikesed mängud enne kui nn tuurid pihta hakkasid... esimene tuba oli horror movie teemas, siis oli meil veel piraaditeema, aga üldiselt ega see teema nüüd väga oluline ei olnudki, mul näiteks ei olnud mingit erilist teemat, seega ütlesin et minu teemaks on Eesti:)
Üks lahe näide oli näiteks Chocolate land, koos teemakohase muusika, Dooley's'iga ja loomulikult shokolaadiga:) Natuke kehva on muidugi see, et kuna kõik peavad ise oma toa jaoks jooki ostma, siis lõppkokkuvõttes jood väga palju erinevaid jooke õhtu jooksul segamini, mina pakkusin nt dzinni. Aga üldiselt oli vahva üritus... muidugi ega ma ei osanud midagi väga oodata, seega olin positiivselt üllatunud:)
Hetkel olen koolis ja loen meie grupi projekti, mille tähtaeg on teisipäeval juba! Kuna kooli hooned ei ole muidu nädalavahetuseti avatud ja isegi tööpäevadel pannaks uksed vist juba nelja paiku kinni, siis on siis selline süsteem, et õpilaskaardiga saab 24/7 hoonetesse sisse, paned oma PINi sisse ja saadki sisse... päris mugav tegelikult, ei ole mingeid turvatöötajaid vajagi.

September 22, 2010

Kopenhaagen

Käisin eelmine nädalavahetus Kopenhaagenis:)
Kuna Mari sõidab juba septembri lõpus Saksamaale ära, siis tahtsin ikka enne äraminekut tal korra külas käia ja väga äge oli! ... nagu ikka Mariga:)
Kopenhaagenis olles käisime ööelu avastamas ja ka Rahvusmuuseumis, aga mis oli segadusseajav oli sõit Aalborgist Kopenhaagenisse. Seekord sõitsin Kopi bussiga, kuna seekord oli bussiga odavam tulla - buss Aalborgist Kopi õpilase soodustusega on 245 DKK versus rongipilet, mis tuleks 315 DKK WildCardiga (üldiselt on rong odavam, aga reedel ja pühapäeval on hinnad natuke kõrgemad). Esiteks jõudsin suht napilt bussi peale, sest pidin sularaha välja võtma bussipileti jaoks. Siis bussijaamas tahtsin bussijuhilt piletit osta, aga bussijuhti see eriti ei huvitanud, et ma raha näpus bussi kõrval seisin, pärast tuli välja et süsteem on hoopis selline, et kõik istuvad bussi ära ja siis mingi mees tuleb ja müüb piletid. Tol korral kui mina bussiga läksin eeldatavasti Aalborgis seda piletimüüjat polnud vms, sest ma ei saanud ju aru mida bussijuht seletas... igastahes raha taheti minu käest alles peale 2,5 tundi bussisõitu kui jõudsime Randersisse:)
Et saada Jyllandilt Sjaellandile pidime vahepeal praami peale minema, mis oli ka suht veider alguses sest praam jäi hiljaks ja ma ei saanud eriti aru kuhu ma minema pean, aga õnneks mulle seletati ära mis värk on lõpuks, kuigi bussijuht ei saanud üldse aru mida ma tahan, sest ta ingliskeelt ei rääkinud, loomulikult... Süsteem on siis selline, et kõik bussi all olnud kotid laaditakse ühte väiksemasse kaubikusse ja inimesed lähevad jalgsi praamile, aga buss praamile ei tule, siis teisel pool tuleb teine buss vastu ja istutakse jälle sinna ümber... ühesõnaga hea, et ma ikka ei jätnud oma kotti bussi üles, sest ei tea kas seda kunagi enam näinud oleks. Alati hoia oma asjad enda lähedal, igaks juhuks!

Selles mõttes on muidugi hea, et nüüd olen selle sõidu korra läbi teinud ja tean kuidas järgmine kord käituma pean, eks nii on paljude asjadega elus...

Midagi põnevat väga rohkem juhtunud ei olegi, eile tundsin et kurk ja kõrvad hakkasid valutama ja öösel suht kehva magada, aga loodan, et see on ainult väike külmetus ja et saan sellest ruttu üle... ja vahelduva eduga olen ka meie projekti kallal töötanud - meil on grupis eesmärk see reedeks valmis saada, et siis saaksime reedel tähistada ja natuke koos ka pidu panna, sest see on väga tähtis grupis hea õhkkonna loomiseks, eksju:)

September 14, 2010

Studenterhuset

Juba teisel päeval kui Aalborgi jõudsin ja Student House'is ehk taani keeles Studenterhuset'is istusin panin ennast vabatahtlikuna baaris töötamiseks kirja. Kui kuulsin, et seal üliõpilaste pubis ongi nii, et kõik kes seal töötavad on vabatahtlikud ja keegi peale paari inimese palka üldse ei saa, siis tundus see päris lahe olevat ja tahtsin ka kohe minna:) Eelmise nädala lõpus siis mulle helistati, et kas ma tahaksin proovipäevale tulla, kus mulle baari jm tutvustatakse ja siis eile käisingi seal esimest korda tööl. Enamus ajast tutvustati kuidas asjad seal käivad, aga saime ka juba reaalselt baaritööd teha (minuga koos oli treeningvahetusele tulnud ka üks prantsuslane). Kuigi oli esmaspäeva õhtu ja väga palju rahvast ei olnud, siis oli ikka lahe - näiteks proovisime vist 3 erinevaid kokteile ja shotte teha mis siis pärast ise saime ära juua ja enamus ajast niisama tsillisime. Aga arvan, et see on lahe kogemus baaris töötamiseks, mõeldes ka selle peale, et saan seda vb tulevikus ära kasutada ja selle eest äkki isegi palka saada:)...
Kuigi töötame vabatahtlikena siis teatud privileegid ikka on, nt saame iga töötatud tunni eest teatud zetooni, millega saame kõiki baaris müüdavaid asju personalihinnaga ehk tavaliselt poole hinnaga ning alati saame tasuta kohvi ja teed ja ka veidi süüa kui tööl oleme. Lisaks sellele korraldatakse vabatahtlikele igasugu üritusi ja üldse neil on selline oma network.
Eilse põhjal tundus küll väga lahe seal töötada ja panin endale kohe ka järgmise vahetuse kirja, järgmine neljapäev... loodetavasti meeldib siis ka!

September 12, 2010

Language Bath

Laupäeval käisin siis nagu pealkirjast lugeda saab - vannis:) Tegelikult oli tegemist keeltekooli üritusega kus kõikidele huvilistele tutvustati taani keelt erinevates sessioonides. Kokku kestis kogu asi umbes 6 tundi ja järjest toimus 6 erinevat sessiooni, erinevate õpetajatega. Kõik rääkisid erinevatel teemadel, nt üldiselt keeleõppimise meetoditest, lihtsamate fraaside õppimine, grammatika, numbrid, kellajad ja kuupäevad. Kõik oli muidugi suhteliselt algelisel tasemel ning väga ülevaatlik, aga targemaks sain ikka. Oskan näiteks kirjutada nüüd mis mu nimi on ja kust ma tulen, enamvähem hääldada ka aga see vajab veel harjutamist.
Päev enne seda üritust (ehk reedel) käisime oma kursusega juba esimesel firmakülastusel - Grundfos'is (http://www.grundfos.com/), mis asub Aalborgist umbes 60 km kaugusel Aarhusi lähedal. Kõigepealt oli 2 presentatsiooni ja siis pärast näidati tehast ja kuidas ühe pumba tegemine täpselt välja näeb... päris lahe oli! Meile tutvustati Grundfosi pumbapere ehk tooteid üldiselt ka ja üks minu jaoks lahedamaid pumpasid mis nad oli välja mõelnud oli päikese- ja tuuleenergial töötav pump pidades silmas just arengumaid... väga äge igastahes!
Järgmine nädal peame oma grupiga kirjutama Grundfosi case study põhjal repordi, seda väga ei oota, aga mingi aeg peab ju päris töö ka pihta hakkama... reedel saime peale Grundfosist tagasi tulekut kursusega ka kokku (kuigi tuli ainult umbes 20 inimest) ja tsillisime natuke niisama ühes kooli lähedal olevas ühikas, rääkisime juttu, jõime õlut/siidrit, nüüd tean juba rohkem inimesi:) Hiljem reedel läksime veel Maarja ja tema korterikaaslastega kesklinna International Night peole ja see oli ka päris lõbus kuigi tulin suht varakult ära kuna teadsin juba, et pean laupäeval varakult "vanni" minema ehk siis sellele keeltekooli üritusele...

Muud huvitavat infot -Taani on ainuke riik maailmas, kus kaardimakse eest peab alati lõpptarbija (nii umbes 3,5% arve summast) juurde maksma. Olen seda loomulikult poes kaardiga makstes tähele pannud, aga seda kinnitas ka mu grupikaaslane Tsehhist, keda see veel niipalju häiris, et uuris selle kohta natuke rohkem. Eks ma pean siis hakkama sularaha välja võtma, et poes süüa osta...

September 8, 2010

The Staffan Burenstam Linder Scholarship

Eile päeval jõudsin juba Aalborgi tagasi. Käisin esmaspäeval Rootsis, Stockholmis stipendiumi kätteandmise pidulikul tseremoonial. Minek iseenesest nägi välja nii, et pühapäeva öösel vastu esmaspäeva istusin rongi peale, mis sõitis umbes 6 tundi Kopenhaagenisse - üritasin rongis magada, aga see osutus suht raskeks, kui kogu reisi vältel tuled olid vagunis täisvõimsusel ja aeg-ajalt teatati, et mis peatuses me ikka nüüd oleme ja millal järgmisesse jõuame... Kopenhaageni lennujaamas oli mul natuke üle 2 tunni vaja oma lendu oodata, aga see läks suhteliselt kiiresti, üldse sujus logistiliselt reis päris hästi, ise kartsin, et äkki mõni lend hilineb ja siis jään millestki maha või jään niisama millestki maha:) Aga ei, pigem oli aega ülegi...Stockholm School of Economics on päris Stockholmi kesklinnas (vähemalt mulle tundus see nii) ning hostel, kuhu mind pandi, koolist otse üle tee. Kuna jõudsin umbes kell 12 juba hostelisse, siis jäi mul enne tseremooniat natuke aega, et Stockholmis ringi jalutada. Tseremoonia ise oli alles kell 17, aga saime enne Andersi sekretäriga (Monica) kokku veerand viiest, kes meile natuke tseremoonia käiku selgitada lubas.
Käisin siis natuke vanalinnas ringi ja palju suuri ja uhkeid maju oli, aga Tallinna vanalinn meeldib mulle rohkem. Tundus lihtsalt, et need majad seal ei olnud eriti vanad v.a. kuninga loss (või kuidasiganes seda kutsuma peab), mis oli muljetavaldav, aga sissepääs tasuline. Tegin paar pilti ka:)































Jõudis siis aeg kätte, kui kooli pidin minema. Sattusin kohe kokku 2 teise stipisaajaga, kelleks oli Marija (minu kursuselt) ja Dimitri (aasta noorem minust koolis), kusjuures mõlemad on SSE tudengid Stockholmis. Kool väljast nägi välja selline:















Monica rääkis siis, et tseremoonia on väike ja võibolla palutakse meil ka midagi õelda ja tänada, aga üldiselt pole see midagi suurejoonelist. OK, mõtlesin siis et äkki oleksin pidanud midagi ette valmistama, et mida ma nüüd ütlen aga samas oli juba natuke hilja ka - tagantjärgi tarkus:) Marijal oli nt kõne ette valmistatud. Siis oli veel natuke aega viieni, aga Monica arvas, et näitab meile kooli (hetkel olid seal suured renoveerimistööd käsil ja päris palju koolist oli nagu ehitusplats) ehk siis mul poleks niikuinii aega jäänud kõne ette valmistamiseks. Ja siis kohtusime fondi esimehega, kes ka niiõelda muuseas mainis, et palume siis teil ka sõna võtta ja õelda, kuidas selle stipi saamine teie elu muudab. Samal ajal mina mõtlen, et "I'm screwed" aga naeratan, et jajah ja okok:) Kartsin, et kui ikka päris ämbrisse astun sellega, äkki ütlevad, et "sorry", aga me otsustasime ümber, ja sa ei saagi stippi:P
Kui kõnepidamisaeg kätte jõudis, siis mäletan, et hakkasin rääkima midagi kuidas ma teada sain, et stippi sain ja kui õnnelik ma olin, et nüüd saangi kooli minna ja õpingutele keskenduda ja siis tagasi Eestisse tulla, et siin midagi korda saata, aga väga rohkem ei mäleta mis jama ma seal ajasin, aga seda võin küll öelda, et see läks kiiresti:) vastukaaluks sellele (minu meelest ülipikale) kõnele, mis Dimitri enne mind pidas...
Kui tseremoonia ja banketiga ühel pool siis ostustasime kolmekesi, et peame nüüd ikka tähistama ka oma stipisaamist. Kogemata sattusime ka ühe teise lätakaga minu kursuselt kokku, kes samuti SSE's õpib ning läksime kõik koos pubisse istuma. Suht vaikne õhtu oli, aga tore oli vanu kursakaaslasi üle pika aja näha...
Järgmine hommik pidin kuue ajal juba tõusma, et lennujaama sõita ja juhtus nii, et mu telefoni aku sai millalgi öösel tühjaks. Natuke vedas, et niipalju veel vastu pidas, et mind hommikul üles äratas, aga edasi ei teadnud ma terve päev mis kell oli, kui just ei näinud hostelis, lennujaamas või rongis kuskil kella. Aga sellest polnud ka midagi ja sain oma sõidud ikka kõik tehtud. Kohe kui rong Aalborgi jõudis, jooksin bussi peale ja sõitsin kooli, nii et täpselt jõudsin oma esimese päris loengu teise poolde!

September 5, 2010

IKEA

Käisime eile Maarjaga IKEAs stuffi ostmas - mulle meeldib IKEA:)
Maarja sai endale stange, pleedi, lauakese ja muud pudipadi. Mina ostsin endale prügikasti ja suure klaasist kausi - mõlemad olid 15 DKK! (ehk kokku siis 30 ainult)
Õhtul sõitsin oma rattaga ühika poole ostetud asjad korvis parasjagu üritades mäest üles saada, kui oma ratta natuke katki tegin... tagumise korv ei pidanud raskusele vastu ja tiris pakiraami ratta raami küljest lahti. Iseenesest ratas sõidab, aga pidin pakiraami ise rätikuga ratta raami külge siduma, et see taha ei vajuks... pean laskma selle korda teha!

An alien?

Paar päeva tagasi käisin poes süüa ostmas ja üritasin ostetud kraami ratta korvi mahutada, kui mingi mees muga lambist rääkima hakkas, et kas ma olen üliõpilane ja kust ma siis täpselt pärit olen. Üritasin siis viisakas olla ja vastasin ta küsimustele. Tahtsin juba ära hakata sõitma, kui temal veel juttu jätkus. Lõpetuseks ütles ta „You look like you’re from another planet!“ :S Ma küsisin "Why?" mõeldes, et mis mul siis viga on? Aga pärast sain aru või ma vähemalt loodan, et ta mõtles ikka, et "...from another country":)

September 2, 2010

Üliõpilaste massid Aalborgis

Lisan eilse sissejuhatava ürituse kohta veel seda, et auditoorium, kus me olime oli pungil täis ning inimesed istusid vahekäikudes põrandal, kaasaarvatud mina ja osad ei mahtunud auditooriumisse ära lihtsalt. Rektor kinnitas ka oma sissejuhatavas kõnes, et see aasta on rahvusvahelisi üliõpilasi eriti palju Aalborgi kokku tulnud. See, et rahvast on Aalborgis palju annab tõestust ka see, et koolil on raskusi uutele üliõpilastele elukohtade leidmisega, sest neid lihtsalt ei ole. Kuulsin ka, et augustis enne üliõpilaste saabumist olid vabatahtlikud ülikoolist linnas jaganud flaiereid kodudesse, et kui kellelgi on võimalik üliõpilasi enda juurde majutada siis seda ka tehtagu, sest elukohtadega on kitsas käes. Ja kui juba ülikoolil on raskusi kohtade leidmisega, siis ega olukord ise korterit otsides ka parem pole, selles mõttes on nendel, kes on endale ikkagi praegu ise koha leidnud väga hästi läinud.
Eile ühe eestlasega rääkides, kes on juba aasta Aalborgis õppinud, tuli välja ka see, et niipalju eestlasi kui sel aastal pole varasemalt Aalborgi kunagi tulnud (vähemalt tema ei tea et oleks). Aalborgi Ülikoolis õppivaid eestlasi tean küll vähe (mingi 5 inimest) aga see eest University Collega of Northen Denmark'i läheb tunduvalt rohkem eestlasi kui minu kooli nagu kuulnud olen (ise olen oma silmaga näinud mingi 6-7 eestlast, kes sinna õppima lähevad)...
Uued üliõpilased suures osas tahavad ka elamiskulude katmiseks ju kohe ka tööle minna, aga sellega on probleem umbestäpselt sama... kõik tahavad ja kohti lihtsalt ei jagu.. otsi kui palju tahad. Veidi aega tagasi olevat koristaja kohale olnud tahtjaid 300 ringis, ühele kohale.
Eile olid poisid nõus isegi "tänavaid mopiga pesema", et midagigi teha saaks, mille eest mingit teenistust võiks saada, muidugi rääkimata ajalehtede laialijagamisest, nõude pesemisest ja koristamisest, mis niikuinii oleks ainsad variandid hetkel üliõpilastele Aalborgis.
Ja kogu selle jutu lõpuks pean ikka veelkord tõdema, et kui vedanud ikka mul on, et selle stipi sain! Hetkel vähemalt on minu elu suhteliselt lilleline, loodetavasti see veel veidi kestab:)

September 1, 2010

The buddy system

Muuseas sattusime täna Aalborgi Ülikooli dekaaniga kokku Maarja osakonda (Art and Technology department) ülikoolilinnakus(campus) otsides. Campus on päris muljetavaldav isegi kui seal olles nägime ainult väikest osa sellest - palju rohelust, jõekesed, jalgrattateed, muruplatsid. Mingi aeg teen pilte ja panen kuhugi üles, et saate ka näha. Aga campus'esse sattusime kuna Maarja ei teadnud kuhu ta minema peab kuna hommikul nn orientatsioonimiitingu ajal allkirjastas ta oma üürilepingut ja kolis uude kohta sisse. Aga campus'es sattusime mingile presele, kust inimestelt abi küsisime ja meid suunati siis dekaani poole kuna ta oli seal just rääkimas uutele õpilastele midagi... lõpuks tõi kooli kommunikatsioonijuht vms meid autoga kesklinna õigesse kohta ära ja kõik lahenes:)
Enamuse tänasest päevast sisustas Introduction Course for international students, mis sisuliselt oli palju tutvustavaid presentatsioone erinevatelt ühendustelt ja organisatsioonidelt nt Career Centre, kooli raamatukogu, Asian Student Network, AIESEC, International Christian Fellowship jne. Läbivaks jooneks nende presentatsioonide juures oli see, et keegi ei osanud arvutit eriti hästi käsitleda, kord ei leitud Play slideshow nuppu üles, siis ei saadud arvutit projektoriga ühendatud või 1 slaidi tagasi mindud jne. Lootusetu noh...
Selle ürituse lõpus pidavat kõikidele rahvusvahelistele tudengitele tutvustama nende buddy'sid ehk see on inimene, kes saab võõramaalasi uues riigis esile kerkivate küsimuste puhul aidata ja toetada. Lootsin ka, et saan buddy aga ei midad - tuli välja, et magistritudengitele pole neid ette nähtud! Säh sulle saia moosiga! Tuleb välja siis, et kuna magister, siis osake kohe ise taani keelt ja ajage oma asjad ise korda. Õnneks elab siin minu koridori peal ühikas üks tüdruk, kes on ka buddy (mitte mulle, aga teistele) ja ta ütles, et saan tema käest abi kui vaja, et talle meeldib teisi aidata - väga hästi siis ju:)
Ratast veel ei ole, seepärast sõidan jänest aeg-ajalt, et bussipiletitelt natukegi kokku hoida:P
Leidsin täna veel eestlasi, kes ka Aalborgi Ülikooli õppima tulevad. Siiamaani olin ainult näinud eestlasi, kes teistesse ülikoolidesse lähevad õppima. Tahaks juba näha kes minuga ühel kursusel on - Orientation miiting on homme kella ühest alles.
Egas muud midagi - i'm out!