Thanksgiving Dinner

Eelmise nädala neljapäeval oli mu elu esimene kord kui tähistasin Tänudepühasid. Kaks tüdrukut USAst panid kokku suure sööma-aja, kuna sel aastal nad ei saanud neid pühi oma peredega pidada. Sain targemaks selle püha tekkimise kohta ning mis tegelikult juhtus. Kuigi kõik see polegi tänapäeval enam oluline, sest igaüks seostab seda millaga tema tahab ja minu arust on alati hea mõte olla tänulik. Seega minu jaoks nagu ka Caitlini ja Caitlini (jep, neil on sama nimi) jaoks on selle püha eesmärk veeta aega oma lähedastega ning olla tänulik selle eest mis sul on.

Sain ka maitsta palju Ameerikas traditsioonilisi Tänudepühade sööke ja üritus oli väga tore.

Pikk laud ja palju inimesi

Kaya ja mina

Toidud oli väga head

Vaene kalkun:(

Caitlin ja Caitlin - kes selle kõik kokku panid

Igaüks, kes üritusele tuli, pidi miskit söögipoolist kaasa võtma, mis enne kokkulepitud oli. Nii ei läinud üritus väga kalliks ning sööki jätkus kõigile.

Kuna tegemist oli Tänudepühadega, siis mõtlesin ka selle peale, mille eest mina tänulik olen. Sel õhtul kui kuulasin kuidas Caitlin tavaliselt on oma perega Tänudepühi veetnud, tundsin veel eriti, kui palju ma sooviksin Eestis oma perega olla. Ja loomulikult on mul kõige ägedam perekond üldse:) Kui mõtlen lapsepõlvele siis olen tavaliselt hämmingus ja imestuses selle üle kui hooliv ja töökas ja ennastohverdav ema mul on - lihtsalt uskumatu. Mäletan, kuidas ta õmbles poole ööni mulle seelikut, et mul oleks järgmisel päeval, Sõbrapäeval midagi uut selga panna. Või misiganes mure puhul, on ta alati aitamas ja lohutamas. Mäletan ka, et lastena kasutasime kohati seda headust ära, mille üle ma muidugi uhkust ei tunne.

Peale oma perekonna ja heade sõprade, olen ma tänulik ka lihtsate asjade eest - see, et mul on tervis korras ning olen suuteline tegema midaiganes soovin, käed-jalad töötavad, nägemine ja kuulmine on korras. Asjad, millele igapäevaselt väga tähelepanu ei pööra, aga kui neid poleks oleks elu palju keerulisem. Ja kui mõelda, et siin maailmas on palju inimesi, kellel ei ole nii murevaba elu või perekonda, kes neid toetaks, või resursse, et endale igapäevaselt süüa muretseda - siis minu elu on nagu lust ja lillepidu.

"There are only two ways to live your life. One is as though nothing is a miracle. The other is as though everything is a miracle." (Albert Einstein)

Maailm on täis imelisi asju ja kogemusi! Mina olen lihtsalt õnnelik, et elan ja loodetavasti kogen mõnda neist:)

Siinkohal, soovitan ka teistel mõelda selle üle, mille eest nemad tänulikud on, ja läbi selle ka rohkem rõhku panna positiivsetele asjadele oma elus, sest tegelikult on teie elu ju päris äge, eksole?