Kohvrid olid mul poolenisti juba Eestisse sõidu ajaks pakitud. Viimane punnitus oli õhtu enne äralendu ja pakkisin oma asjad enam-vähem ära, kuigi aimasin juba et suur kohver on jõhkralt üle pakitud. Avastasin siis et kuidagiviisi oli mul käsipagasile lisaks 2x20 kg lubatud äraantavat pagasit (mitte ainult 1 kott, vaid 2!) ja otsustasin oma roosa koti ka pilgeni täis pakkida ja siis ära anda teise kotina. Lõpuks tuli siis nii, et suur kohver kaalus 28+ kg ja väike 12 kg (nagu ma lennujaamas teada sain). Eks oli oodata, et ülekilode eest vaja maksta, aga üritasin ikka kuidagi ära rääkida. Ei õnnestunud. Maksin 390 DKK lisakilode eest mis oli suht hästi sest teenindaja tegi mulle alet. Iga ülekilo on 75 DKK ehk siis raha küsis ainult 5,2 ülekilo eest, kuigi tegelikkuses oli mul neid ligi 9.
Paar päeva enne äralendu hakkasin tundma et nohupoiss tahab kimbutama tulla. Üritasin küll teed juua jne aga terveks saada ei jõudnud ning siis olingi hommikul suht hädine ja nohune ja peavaluga. Selle nohu tõttu oli lennukis ka päris piin olla kohati, sest kõrvad läksin ikka nii lukku kui lukku üldse minna sai ja mitte muidagi lahti ei saanud. Veel praegugi (5 tundi peale lendu) annavad kõrvad tunda ja päris lahti pole veel läinud. Loodan ikka et kõik on korras.
Suure pakkimise käigus sai roosa kott veidi kannatada. Toppisin liiga palju asju sisse ja suutsime lukku kinni tõmmates külje pealt riide katki rebida. Lisaks Umeasse jõudes olid pagasipoisid selle sangast ka suutnud katki rebida. Hirmus kahju, niiväga meeldib see kott. Äkki ikka annab parandada kuidagi.
Stockhomi lennujaamas vahetasin Aalborgist kaasatoodud Taani kroonid Rootsi kroonideks. Hiljem kui mõtlema hakkasin, ei saanudki loogikale pihta et miks ma sularaha võtsin kui lihtsam oleks olnud mistahes sularahaautomaadist raha välja võtta SEKides. Seal vahetuspunktis võeti 45 SEKi teenustasu nagu naksti, aga ega mul nende Taani kroonidega midagi teha ikka enam poleks olnud. Ühesõnaga, mitte kõige kirkam hetk mul. Arvatavasti polnud seal teps mitte ka kõige parem vahetuskurss.
Millegipärast Rootsis riigisisestel lendudel pagas edasi ei lähe automaatselt ning pidin oma suured kotid ise tollist läbi tassima ja siis uuesti ära andma. Ning pidin ootama kuni kaheni (ehk siis 4 tundi) enne kui sain oma suured kotid ära anda. Pole just kõige mugavam 40+ kiloga ringi tatsata ja endale süüa otsida. Kartsin juba seda kui Umeasse jõuan ja pean oma kotte ise bussi peale ja maha tassima ja siis nendega võtmetele järgi minema ja siis veel ühikasse tassima. Mulle tundus pidevalt et kõik räägivad mu ümber eesti keelt, aga päris nii see arvatavasti ei olnud.
Update. Olen nüüd oma ühikatoas juba ja poeski sain käidud. Ostsin ülivajalikke asju - suhkur, makaronid, juust, piim, sai ja ketšup. Basic survival kit. Homseni veab välja:) Aga see toidupood kus käisin oli väga lahe, suur valik ja palju tuttavaid (nagu Eestist) asju, üldsegi mitte nagu ma Taanis harjunud juba olen. Tuba on muidu vinks-vonks ainult et koristada on vaja, aga ju sellega jõuab tegeleda ka homme. Seniks head ööd musirullid!
No comments:
Post a Comment