Hommikul tehti mulle vahvleid ning peale seda viidi kohalikku loodust nautima, kuigi kahjuks paksu udu tõttu palju ei näinud, aga mõte oli ju hea. Peale väikest poodides kolamist ja lõunat arvasin et valentinipäevaprogramm on läbi, sest juba see oli väga armas üllatus, et ta päeva vabaks võttis, aga ei...
Äkki helises ta telefonis alarm ja mõtlesin, et mille jaoks see veel on? Siis öeldi mulle, et pane ennast hakkama, lähme välja sööma! Olen Taanis olles täpselt üks kord varem väljas söömas käinud (kui kiirsöögikohti ei arvesta) ja seda ka koos Kaarega. Igastahes, selline poputamine mulle meeldis väga - elu sees pole keegi veel minu jaoks nii palju vaeva planeerimisega näinud! Ja loomulikult oli söök väga hea...
Õhtu lõpetasime pokaali šampusega ja raamatu lugemisega - taanikeelne raamat oli ning eesmärgiga minu taani keele oskuse arendamine, jõudsin kolmanda leheküljeni:)
Ühesõnaga, soovin tagantjärgi ka head ja meeldejäävat valentini- ja sõbrapäeva teilegi! Sõpru võib ju tunnustada iga päev!
