A-kasse ehk arbejsløsheds kasse

Lubasin tükk maad tagasi, et kirjutan rohkem sellest a-kasse süsteemist Taanis ja kuidas see (minu puhul) täpselt töötab. So, here we go!

Liitusin oma a-kassega kohe peale lõpetamist. Lõpetajatel on kaks nädalat aega, et ennast mingi a-kasse hingekirja kirja panna ja kui need kaks nädalat maha magad, siis pead aasta ootama enne kui mingeid toetusi riigilt saad. Loomulikult paljud liituvad juba enne seda, kui nad veel õpivad, sest nad pakuvad ka erinevaid kursusi ja nõustamist jne.

Minu puhul oli päris naljakas kuidas ma ei teadnud midagi mida ma tegema pidin alguses, aga õnneks polnud sellest probleemi, sest kohe kui mind informeeriti tegin vajalikud asjad ära ja kõik oli korras.

Üldiselt

Juba enne lõpetamist teadsin mis a-kasse on sest töömessidel olin nendega rääkinud ning siin Taanis on palju erinevaid a-kassesid ja töömessidel püüavad kõik uusi liikmeid endale meelitada, aga enne lõpetamist polnud ma veel kindel et mis edasi teen ning ei arvanud et Taani jään mistõttu ma polnud neist eriti huvitatud. Arvasin ka et pean kõik raha mis ma saan tagasi maksma nagu oleks tegu laenuga ja polnud sellest samuti huvitatud. Olin teema juba unustanud kuni lõpetamisepäeval see jälle jutuks tuli kursakaaslastega. See tundus mulle esialgu uskumatuna, et mul on võimalik saada riigilt igakuist toetust isegi kui ma pole tundigi Taanis töötanud ega kroonigi makse maksnud. Aga nii mulle väideti. Kuna kaotada polnud midagi, panin ennast a-kasse hingekirja kirja.

Viimane aeg a-kassega liituda on 2 nädalat peale lõpetamist nagu varem juba mainisin. Loomulikult võib seda teha ka juba õppimise ajal, aga vahet väga pole. Tegelikult pakuvad nad oma liikmetele aeg-ajalt kursuseid ja alati võib ka nende poole pöörduda kui nõu vaja tööotsimisega seotud, seega vahel võib täitsa kasulik olla. Üliõpilasena liitudes (vist oli kui aasta enne lõpetamist liikmeks astud) ei pea neile kuni lõpetamiseni liikmesmaksu maksma. Seega esimene asi mida silmas pidada on et selle kahe nädala jooksul lõpetamisest ennast a-kasses kirja panna, juhul kui mahad selle aja maha pead ootama aasta kuni sul on võimalik mingeid toetusi saada, õigeaegselt tehes ootad ainult ühe kuu.

Mina lolli peaga arvasin, et see ongi kõik mis ma tegema pean ning jäin ootama juhiseid oma a-kassest et mis ma nüüd edasi tegema pean. Loomulikult peab a-kasse arve õigeaegselt ära maksma ja minu puhul oli see umbes 1300 DKK (175 EUR). Arve tuleb 3 kuu ehk kvartali kohta.  Kui siis mingi aja möödudes hakkasin huvi tundma, et mis toimub ning neile kirjutasin, siis tuli välja et nad ei saa mulle enne mingit raha maksta kui olen ennast Jobnet.dk’s arvele võtnud. Ja lisaks polnud mul ka maksukaarti maksuametis.

Jobnet.dk on üleriigiline portaal kuhu kõik tööotsija peavad ennast kirja panema, see on kohustuslik. Kui oled ükskord ennast kirja pannud siis peab vähemalt iga nädal käima seal töökuulutusi vaatamas ja nuppu vajutamas, et kinnitada et oled ikka veel tööotsija. Jobnetis on registreeritud Jobplan mis on kokku lepitud sinu konsultandiga Jobcenteris, samuti jääb sinna ka märk maha kohtumistest mis sul on Jobcenteriga olnud. Ja see on ka veel üks koht kuhu peab oma haigusepäevad ning puhkusepäevad registreerima.

A-kasse põhifunktsioon on raha vahendamine riigi ja töötute vahel, aga nad pakuvad ka abi kursuste ja nõu näol, lisaks täidavad nad järelvalvefunktsiooni – iga nädal peab nende lehele sisse logima ja sinna kirja panema millistele kuulutustele või millistesse firmadesse oled sel nädalal kandideerinud, minu a-kasses on miinimum 2 iga nädal. Kaare oli teises a-kasses ning neil ei olnud nõue kahele töökohale kandideerida vaid 2 tööotsimistegevust teha iga nädal, ehk tal oli veidi lihtsam. Näiteks registreeris ta ennast igasugu erinevate tööportaalide lehtedel ja oligi kõik – sai paar nädalat puhkust põhimõtteliselt. Lisaks kandideerimisele, kutsub a-kasse ka kohtumistele iga kolme kuu tagant. Käisin eile Aarhus’es, et a-kassele oma nägu näidata. Tavaliselt oleme me rääkinud üldistel teemadel, et mida ma arvan kuidas mul läheb tööotsimisega jne. Arvan, et nad teevad neid kohtumist põhiliselt selle pärast, sest nad peavad, et niiöelda linnuke kirja saada oma süsteemis. Mul oli paar küsimust millele lootsin eilselt kohtumiselt vastuseid saada, aga see naine kellega ma rääkisin ei teadnud mitte midagi ja kui ta vastust ei teadnud, siis lihtsalt spekuleeris ja ei üritanud välja uurida ega midagi. Mulle järjekordne kinnitus, et tal oli ainult vaja linnuke kirja saada ning mingit nõu mulle anda ta väga ei osanud. Eks ta natuke mõtetu on nii 10-15 minutise kohtumise jaoks tund sõita, aga pole midagi teha. Vähemalt saan osaliselt transpordikulu tagasi küsida.

A-kasse lehel on siis vaja tööotsingud registreerida ning lisaks teisi vajalikke toiminguid teha nagu näiteks kinnitada, et pole vahepeal mingeid teisi toetusi saanud ja selle alusel saavad nad siis päevaraha välja maksta (Ydelseskort). Lisaks veel muidugi puhkuse ja äraoleku ja muud asjade kohta on seal blankette mida täitma pead, kui vajalik.

Puhkusepäevad ja riigist lahkumine

Seal ajal kui saad päevaraha (dagpenge), pead alati olema valmis ühe päeva etteteatamisega valmis olema – juhul kui Jobcenter niiöelda saadab sind mingile suvalisele tööle või tahab sind näha või mingile muule tegevusele saata. Samuti ei ole lubatud riigist lahkuda, sest siis sa eeldatavalt ei ole nn ”töövalmis” sest oled reisil või põhimõtteliselt puhkad. Loomulikult eeldatakse et otsid tööd Taanis ning jääd Taani tööle, vastasel juhul ei ole sul õigust päevaraha saada. Kui nüüd mõtled, et siis igaüks või tulla Taani ja ennast töötuks kirja panna ja raha hakata saama, siis nii see ka päris ei toimi – tingimused on erinevad ja ma pole kõigiga kursis, aga tean, et juhul kui oled hariduse Taanis omandanud (kogu kraad, mitte ainult semester) siis kvalifitseerud sa töötukassa päevarahale. Point on selles et siin tehakse kõik võimalik, et hoida kõrgelt haritud inimesed Taanis, nad vajavad rahvusvahelist tööjõudu et oma majandust kasvatada. Kui sa ei ole üliõpilane siis peab olema mingi teatud arv päevi siin töötanud ja/või elanud vms.

Kui on soov mingiks ajaks koju minna ehk Taanist lahkuda peab sellest teada andma ning sellel perioodil päevaraha ei saa, umbes nagu palgata puhkus vms. Uurisin eile ka kogunevate puhkusepäevade kohta, sest mingi teatud arv päevi peaks olema ka päevarahaga puhkus, kui minu a-kasse seda ei teadnud ehk siis pean selle ise välja uurima:)

Haigus

Juhul kui jääd haigeks, kasvõi üks päev, peab sellest ka teada andma. Kõige tähtsam on et Jobnet.dk’s oleks see ära registreeritud, sest siis arvestatakse selle põhjal päevaraha vähemaks ja saad hoopis haiguseraha. Paar korda kui mina olen haige olnud siis mina seda ei teinud juhul kui see mingite kohtumiste ärajäämist just ei põhjustanud. Alguses ma ei teadnud ka, et Jobnetis peab ennast nii kohe registreerima ja tagasiulatuvalt millegipärast seda teha ei saanud, seega jäigi kirja panemata.

Jobcenter

A-kassest täiesti eraldiseisev organisatsioon on sinu kohalik Jobcenter. Ka neile pead aru andma oma tööotsingutest ning samamoodi iga kolme kuu tagant tahavad nad sind näha. Jobcenter on see läbi kelle hetkel minu keeltekooli eest makstakse ning samuti oli see minu konsultant Jobcenteris kes mind saatis Intergrationsnet’i kohtumistele, et saaksin aktiivselt nõu kuidas oma kaaskirju ja CV paremaks teha ja mida ma rahvusvahelisena silmas pean pidama Taani tööturule sisenedes. Mõlemad asjad (nii keeltekool kui ka Intergrationsneti kohtumised) on väga kasulikud ning vajalikud mulle, seega väga tore et on selline võimalus.

Kokkuvõtvalt arvan ma et see süsteem on veidi keeruliseks aetud, kuna on erinevad eraldiseisvad organisatsioonid kellele pean ühe ja sama teema osas aru andma, aga teisest küljest on muidugi tore et kõik tahavad aidata jne. Arvasin ekslikult algusest et on mingi koostöö ja omavaheline infovahetus, aga seda ma enam ei arva. Pean a-kasse lehel kirja panema kõik kohad kuhu olen kandideerinud ja siis tahab ka Jobcenter sama asja minu käest. Jobcenter on pigem rohkem nagu kontroll riigi poolt, et olla kindel et inimesed ikka teeksid midagi tööleidmise suunas, kui a-kasse tegeleb kõigi teemadega, et olla võimeline sulle päevaraha arvele kanda ja selleks on neil oma reeglid (nagu näiteks kohtumised ja 2 kandideerimist nädalas jne.). Ja mõlemad proovivad sind enda moodi aidata.

Mida on vaja teha päris alguses
1. Sign up on your a-kasse within 2 week of graduation.
2. Sign up on Jobnet.dk as free (Meld mig ledig) - remember to check in every week and have a complete CV on the webpage.
3. Pay the a-kasse bill :)
4. Submit the ledighedserklæring for on you a-kasses webpage (deklareeri ka oma a-kassele et oled nüüd töötu)
5. Make a tax card, in case you already don't have one (http://skat.dk/)
6. Submit the Dagpengekort (Ydelseskort) when it is available on you a-kasses webpage (usually after every 4 weeks or so)
7. Fill in Erklæring om fravær and Kursuserklæring if relevant (juhul kui on jäänud mingi tükk aega peale lõpetamist ning arvelevõtmist nagu mul juhtus, siis nad tahavad a-kassest kinnitust et sa pole vahepeal mingeid toetusi saanud või töötanud vms; Kursuserklæring, sest mina käisin taani keele kursustel)
8. Soon you will be asked in for a meeting (both a-kasse and Jobcenter, but separately) which I needed to book online
9. Fill in you Jobplan before the meeting, upload some applications you have sent
10. Go to the meetings!

Ja nii lihtne see ongi!

Stram op!

Midagi on juhtunud... viimasel ajal tundub et on rohkem asju teha kui aega ja viitsimist:) Eriti seoses minu uue tervislikuma eluviisiga.

Asi algas tegelikult juba ammu-ammu, nimelt taanlastel ei ole kombeks niiväga salateid süüa, seega olin mina alati see kes meie peres neid tegi ja söi ja ka Kaarel süüa käskis:) Vahepeal olen ka nägin palju filme, mis on just toidu ja eri tüüpi toitumisega olnud seotud ja kõik see on mind rohkem ja rohkem lükanud tervislikumale "dieedile"... mitte et ma nüüd väidaksin, et söön ainult ei tea mis öko taimetoitu, aga ma üritan süüa rohkem ja rohkem juur- ja puuvilju.  

Kapsasupidieet
 Kaare teeb seda väidetavalt 1-2 korda iga aasta ja seekord olin ka mina kapsasupidieediks olemas. Idee oli süüa ühte ja sama suppi nädal otsa, ja kapsasuppi, sest kapsas on selline juurvili mille seedimiseks kulutab keha rohkem energiat kui ta sealt saab. Supis oli ka teisi juurvilju, aga enamuselt kapsas. Otsustasime, selle dieedi ette võtta kahekesti. Ausalt öeldes, oli nädala lõpuks nii kopp ees sellest supist, et pistsin paar kommi ka põske, aga ärge Kaarele õelge:)  

Juicer
Ostsime endale hiljuti Philipsi mahlapressi või mahlamasina või ei tea kuidas selle kohta eesti keeles öeldaksegi (tunnen, et tihti on raske õigeid eestikeelseid sõnu leida, väga piinlik). Ja olime mõlemad väga änksis selle pärast, sest olime juicimisest palju head lugenud. Kaare otsustas ette võtta kahe-nädalase mahlakuuri, kus ta ainult toitus värskelt pressitud mahladest. Sellise hullumeelsusega mina kaasa ei läinud, aga tema tegi ära. Eesmärgiks siis ennast proovile panna, et kas ta ikka saab hakkama (mõned inimesed teevad selliseid kuure kuudepikkuses) ja ta tahtis natuke ka kaalust alla võtta. Mahla koostisosades (kõik juur- või puuviljad mida saab juicida) või kogustes mingeid piire ei olnud. Mõlemad eesmärgid said täidetud ja Kaare võttis umbes 7 kilo alla.  

Fitness World
Novembri alguses pakkus üks siin kohalikest fitness klubidest väga head pakkumist, et kui täna (eriti tüüpiline, ma tean) liitute, siis saate hea diili... aga seekord oli ka väga hea diil, Taani kohta - 4 kuud ainult 100 DKK eest kuus! Loomulikult oli ka liitumistasu, aga ikkagi maksan nende nelja kuu eest kokku umbes 680 DKK, ja hetkel ei plaani liikmelisust jätkata pärast seda, sest tavaline kuutasu on 249 DKK. Aga hetkel kasutan seda fitness klubi enam-vähem iga päev! Mõnikord on küll raske, aga hea on see et minu uuest taani keele grupist on ka teisi kes samal ajal liitusid ning käime tihti trennides koos.
Lisaks see nädal hakkas kuu-ajane Challenge, millest ka osa võtan. Selle raames peab kuu aja jooksul käima 20 eri trennis joogast kuni boksimiseni ja siis saab mingi kingituse jõuludeks:) See on muidugi väga tore, aga pigem loodan ennast natuke paremasse vormi saada ja loomulikult on põnev ka kõiki eri trenne proovida.

Kaare mõnikord küsib minu käest, et kas ma plaanin taimetoitlaseks hakata (et mõnikord nagu kisub sinna poole natuke), aga seda kindlasti mitte. Ma arvan, et luban endale kõike eri toite nautida, aga vähem tervislikemaid asju mõõdukamalt kui ma seda tegin varasemalt.

Sellega hetkel ka lõpetan! Olgem tervislikumad!

Kiisu pissib dušinurgas

Olen blogi veidi unarusse jätnud... aga tänu Krissu üleskutsele võtan ennast nüüd kokku ja kirjutan enda tegemistest:)

Olen siin Silkeborgis ennast kenasti sisse seadnud ja koht hakkab rohkem ja rohkem meeldima.

Tagasi jõudes olen olnud enamasti kodune ja uurinud-puurinud mis tööd siin pakutakse ja kuhu kandideerida saaksin. Peale tööotsimise pühendan palju aega ka keeleõppimisele, ülejärgmine nädal ongi järgmise taseme test... õppida veel on küll, aga loodan et saan järgmisele tasemele. Praegu olen ühes klassis ka veel päris algajatega kuna pole nii palju inimesi et eraldi klassid teha, seega kui nüüd saan järgmisele tasemele, siis saaksin oma tasemel õppuritega ühte klassi.

Olen uute sõnade õppimise tarbeks endale teinud ka sõnakaardid. Kahjuks meeldivad aga kiisule ka minu sõnakaardid... ta oli üks päev neid natuke närinud... hiljem avastasin ka et ühe taani keele raamatu nurk oli auguline... äkki kiisule ei meeldi et ma taani keelt õpin:)

Kui augusti keskel Taani tagasi tulin siis oli Kaare just paar nädalt tagasi endale uue kiisu saanud. Ma arvan et ma olen rohkem koerainimene kui kassiinimene, sest väiksena on meil ikka koer olnud, aga tundub et nüüd vaikselt hakkavad kassid ka rohkem meeldima. Nimepanek pole väga loominguliselt läinud ja kutsume teda praegu Kitty'ks. Ta on praegu natuke alla 5 kuu vana.

Kitty on veider kiisu. Kui mina tulin siis juhtus tal paar õnnetust korteri peal ja ta ei tahtunud sinna pissida kuhu oleks pidanud. Hakkasime siis teda rohkem kiitma kui ta käis õiges kohas oma asju ajamas. Üks päev olime kõik just parajasti vannitoas samal hetkel ja vaatame et kiisu läheb duššinurka ja kükitab sinna. Vaatame Kaarega üksteisele otsa, et mida ta teeb? Pissib vä? Kas see on OK? Aga tegime siis kiire otsuse et las ta siis pissib sinna kui tahab, sest ta kükitab just äravooluresti peale nagu ta teaks täpselt mis teeb. Muidugi kiidame me teda ikka aeg-ajalt kui ta oma kastis käib. Enam pole õnnetusi juhtunud.

Üks päev augusti lõpus mõtlesin, et võiks seenele minna. Käisimegi siis ja saime päris palju pilvikuid. Lisaks harisime ennast ka natuke seente osas. Kusjuures ma pole varem nii iseseisvalt käinudki seenel... selline suure inimese tunne tekkis kohe:) Kaare tegi siis värsketest seentest kohe risottot ja ülejäänud külmutasime.

Eelmine nädal sai Kaare ühel töökaaslaselt koti peete ja otsustasime siis need purkidess panna nagu me ükskord enne oleme teinud, kui Lemvigist peete kaasa saime. Väga lihtne äädika, vee ja suhkru seguga tehtud peedid, aga maitsevad head.

Nagu näha siis palju kokkamist ja muidu söögiga seotud tegemisi... muidugi ei saa mainimata jätta ka Kaare iganädalased leivaküpsetamised. Talle meeldib nii teha, et saaksime laupäeva või pühapäeva hommikul hommikusöögiks värsket leiba süüa. Ja muidugi on ta oma leiva üle alati väga uhke:) Ja alati maitseb leib hästi! Muide, võtsin endale pähe, et proovin rukkileiba teha ja hetkel teen selle tarbeks juuretist. Paari päeva pärast vaatab kuidas välja tuleb, see leivaküpsetamise protsess on ikka pikk...

Eile käisin Aarhusis esimesel kohtumisel oma a-kassega. Sain sealt palju inspiratsiooni ja uusi mõtteid mida tööotsimisel teha. Arvan, et see oli väga hea vahelduseks kellegilt teiselt nõu saada, pluss sain ka paar uut tuttavat. Tulevikus saan ka minna erinevatele kursustele mida nad pakuvad, tundub põnev. Selle töötukindlustuse teemaga on palju reegleid ja tingimusi mida peab meeles pidama. Aga kokkuvõttes väga kasulik. Võibolla kirjutan sellest pikemalt mõni teine kord.

Esimene kuu on juba jõudnud ära tiksuda, aeg on kiiresti läinud. Lisaks eelmainitule, registreerisin ennast ka mitmetele online-kursustele, mida Coursera pakub ja see on põnev sest õpin uusi asju... üritan ka nendega sammu pidada. Praegu on lausa kolm tükki käimas samal ajal, aga pigem las olle rohkem teha kui et raiskan niisama aega.

Mõtlesin ka laulma hakata jälle... täna lähen ühe kirikukoori lauluproovi, ei tea kas sellest ka asja saab, aga lähen vaatan mis nad mulle seal räägivad...

Sellised tegemised siis mul siin Taanimaal. Mul läheb hästi, olen oma otsustega rahul.

Lisan siia ka pilte tegemistest, millest ma kirjutasin, niipalju kui mul panna oli:




Soovin jõudu ja vastupidamist perele Eestis ja olen mõtetes teiega ka praegusel raskel ajal. Näeme jälle mõne kuu pärast! (mis ei tähenda, et ma enne seda blogisse ei kirjutaks)

Master of Science!

Olen nüüd juba nädalake magistrikraadiga olnud... oleks juba aeg kirjutada veidi lõpetamisest ja eksamist.

Eksam oli eelmine esmaspäev ning juba kolmapäeval oli lõputseremoonia. Seega veetsin need paar vahepealset päeva Aalborgis Maarjal külas:)

Esmaspäeva hommikul sõitsin rongiga Silkeborgist Aalborgi ning sain rongis korrata ja oma presentatsiooni parandada. Tundsin, et lõputöö kirjutamise peale oli juba nii palju aega ja vaeva läinud, et polnud väga motivatsiooni midagi uut presentatsiooniks välja mõelda. Seega rääkisin põhiliselt oma lõputööst ning natuke ka mõned avastused millest eriti ei kirjutanud. Eksamile minnes oli mul enesetunne hea, olin suhteliselt enesekindel ning ootasin head tulemust. Eks mu juhendaja oli ka mulle seda tunnet sisendanud, sest tema arvas et minu töö on väga hea.

Presentatsioon läks hästi. Hiljem sain teada, et paistsin veidi närvis olevat, kuigi enda arust niiväga polnud, vähemalt peale esimest 5-10 minutit. Arutelu läks minu lõputööst ka veidi eemale niisama rahvusvahelise ärinduse teemadele ning eksaminaator on suures rahvusvahelises tarbijaketis tähtis nina, niiet oli minu teemaga hästi kursis praktilise poole pealt. Kirjutasin siis kuidas managerid suhtuvad ja teevad tarbijate segmenteerimist. Hindeks sain 10! Juhendaja ütles, et väga natuke jäi puudu, et maksimumi 12'e oleks saanud. Ju siis mõnele küsimusele ei osanud täpselt päris nii vastata kui eksaminaator õigeks pidas, aga nüüd on asi tehtud ja hinne käes.

Selgitan lühidalt kuidas Aalborgi ülikoolis kaitsmiseprotsess käib. See on põhimõtteliselt nagu iga teine eksam ainult pikem. Tavaliselt siis tehakse individuaalne presentatsioon ning ruumis on ainult 3 inimest - üliõpilane, juhendaja ja väline eksaminaator. Mingit rohkemat publikut lubatud ei ole. Eksamiaeg on jagatud presentatsiooni ning küsimuste vahel. Kohe peale arutelu saab üliõpilane hinde teada. Kokku oli mul seekord ette nähtud 1 tund koos tagasisidega. Presentatsioon oli arvatavasti pool sellest ajast ning siis sain küsimustele vastata. See hinne, mis antakse, on lõplik ning põhineb ainult nende 2 inimese hinnangul, kes sind hindavad. Seega iseenesest mõistetavalt on hinne väga subjektiivne ning oleneb suuresti kes sinu väline eksaminaator on.

Peale eksamit veetsin õhtu sõprade/kursakatega ja käisime IKEAs ja niisama linnas. Järgmine päev nägin Maarja töökoha ära ja käisin trennis zumbas, sest üks mu endine grupikaaslane on seal treener. Ja juba oligi kolmapäev ja aeg oma diplom kätte saada:) Selleks puhuks sõitis Kaare ka Aalborgi üheks päevaks. Õhtul oli organiseeritud väike buffee kursakatega ja teised pidasid pidu edasi kuni hommikuni, kui meie tagasi Silkeborgi sõitsime.

Ja sellega oligi minu 2-aastane magistriseiklus läbi!

Siinkohal ka väike album pildikestega lõpetamisest. Nautige!