Olen blogi veidi unarusse jätnud... aga tänu Krissu üleskutsele võtan ennast nüüd kokku ja kirjutan enda tegemistest:)
Olen siin Silkeborgis ennast kenasti sisse seadnud ja koht hakkab rohkem ja rohkem meeldima.
Tagasi jõudes olen olnud enamasti kodune ja uurinud-puurinud mis tööd siin pakutakse ja kuhu kandideerida saaksin. Peale tööotsimise pühendan palju aega ka keeleõppimisele, ülejärgmine nädal ongi järgmise taseme test... õppida veel on küll, aga loodan et saan järgmisele tasemele. Praegu olen ühes klassis ka veel päris algajatega kuna pole nii palju inimesi et eraldi klassid teha, seega kui nüüd saan järgmisele tasemele, siis saaksin oma tasemel õppuritega ühte klassi.
Olen uute sõnade õppimise tarbeks endale teinud ka sõnakaardid. Kahjuks meeldivad aga kiisule ka minu sõnakaardid... ta oli üks päev neid natuke närinud... hiljem avastasin ka et ühe taani keele raamatu nurk oli auguline... äkki kiisule ei meeldi et ma taani keelt õpin:)
Kui augusti keskel Taani tagasi tulin siis oli Kaare just paar nädalt tagasi endale uue kiisu saanud. Ma arvan et ma olen rohkem koerainimene kui kassiinimene, sest väiksena on meil ikka koer olnud, aga tundub et nüüd vaikselt hakkavad kassid ka rohkem meeldima. Nimepanek pole väga loominguliselt läinud ja kutsume teda praegu Kitty'ks. Ta on praegu natuke alla 5 kuu vana.
Kitty on veider kiisu. Kui mina tulin siis juhtus tal paar õnnetust korteri peal ja ta ei tahtunud sinna pissida kuhu oleks pidanud. Hakkasime siis teda rohkem kiitma kui ta käis õiges kohas oma asju ajamas. Üks päev olime kõik just parajasti vannitoas samal hetkel ja vaatame et kiisu läheb duššinurka ja kükitab sinna. Vaatame Kaarega üksteisele otsa, et mida ta teeb? Pissib vä? Kas see on OK? Aga tegime siis kiire otsuse et las ta siis pissib sinna kui tahab, sest ta kükitab just äravooluresti peale nagu ta teaks täpselt mis teeb. Muidugi kiidame me teda ikka aeg-ajalt kui ta oma kastis käib. Enam pole õnnetusi juhtunud.
Üks päev augusti lõpus mõtlesin, et võiks seenele minna. Käisimegi siis ja saime päris palju pilvikuid. Lisaks harisime ennast ka natuke seente osas. Kusjuures ma pole varem nii iseseisvalt käinudki seenel... selline suure inimese tunne tekkis kohe:) Kaare tegi siis värsketest seentest kohe risottot ja ülejäänud külmutasime.
Eelmine nädal sai Kaare ühel töökaaslaselt koti peete ja otsustasime siis need purkidess panna nagu me ükskord enne oleme teinud, kui Lemvigist peete kaasa saime. Väga lihtne äädika, vee ja suhkru seguga tehtud peedid, aga maitsevad head.
Nagu näha siis palju kokkamist ja muidu söögiga seotud tegemisi... muidugi ei saa mainimata jätta ka Kaare iganädalased leivaküpsetamised. Talle meeldib nii teha, et saaksime laupäeva või pühapäeva hommikul hommikusöögiks värsket leiba süüa. Ja muidugi on ta oma leiva üle alati väga uhke:) Ja alati maitseb leib hästi! Muide, võtsin endale pähe, et proovin rukkileiba teha ja hetkel teen selle tarbeks juuretist. Paari päeva pärast vaatab kuidas välja tuleb, see leivaküpsetamise protsess on ikka pikk...
Eile käisin Aarhusis esimesel kohtumisel oma a-kassega. Sain sealt palju inspiratsiooni ja uusi mõtteid mida tööotsimisel teha. Arvan, et see oli väga hea vahelduseks kellegilt teiselt nõu saada, pluss sain ka paar uut tuttavat. Tulevikus saan ka minna erinevatele kursustele mida nad pakuvad, tundub põnev. Selle töötukindlustuse teemaga on palju reegleid ja tingimusi mida peab meeles pidama. Aga kokkuvõttes väga kasulik. Võibolla kirjutan sellest pikemalt mõni teine kord.
Esimene kuu on juba jõudnud ära tiksuda, aeg on kiiresti läinud. Lisaks eelmainitule, registreerisin ennast ka mitmetele online-kursustele, mida Coursera pakub ja see on põnev sest õpin uusi asju... üritan ka nendega sammu pidada. Praegu on lausa kolm tükki käimas samal ajal, aga pigem las olle rohkem teha kui et raiskan niisama aega.
Mõtlesin ka laulma hakata jälle... täna lähen ühe kirikukoori lauluproovi, ei tea kas sellest ka asja saab, aga lähen vaatan mis nad mulle seal räägivad...
Sellised tegemised siis mul siin Taanimaal. Mul läheb hästi, olen oma otsustega rahul.
Lisan siia ka pilte tegemistest, millest ma kirjutasin, niipalju kui mul panna oli:
Soovin jõudu ja vastupidamist perele Eestis ja olen mõtetes teiega ka praegusel raskel ajal. Näeme jälle mõne kuu pärast! (mis ei tähenda, et ma enne seda blogisse ei kirjutaks)
Otsi blogist
September 19, 2012
July 4, 2012
Master of Science!
Olen nüüd juba nädalake magistrikraadiga olnud... oleks juba aeg kirjutada veidi lõpetamisest ja eksamist.
Eksam oli eelmine esmaspäev ning juba kolmapäeval oli lõputseremoonia. Seega veetsin need paar vahepealset päeva Aalborgis Maarjal külas:)
Esmaspäeva hommikul sõitsin rongiga Silkeborgist Aalborgi ning sain rongis korrata ja oma presentatsiooni parandada. Tundsin, et lõputöö kirjutamise peale oli juba nii palju aega ja vaeva läinud, et polnud väga motivatsiooni midagi uut presentatsiooniks välja mõelda. Seega rääkisin põhiliselt oma lõputööst ning natuke ka mõned avastused millest eriti ei kirjutanud. Eksamile minnes oli mul enesetunne hea, olin suhteliselt enesekindel ning ootasin head tulemust. Eks mu juhendaja oli ka mulle seda tunnet sisendanud, sest tema arvas et minu töö on väga hea.
Presentatsioon läks hästi. Hiljem sain teada, et paistsin veidi närvis olevat, kuigi enda arust niiväga polnud, vähemalt peale esimest 5-10 minutit. Arutelu läks minu lõputööst ka veidi eemale niisama rahvusvahelise ärinduse teemadele ning eksaminaator on suures rahvusvahelises tarbijaketis tähtis nina, niiet oli minu teemaga hästi kursis praktilise poole pealt. Kirjutasin siis kuidas managerid suhtuvad ja teevad tarbijate segmenteerimist. Hindeks sain 10! Juhendaja ütles, et väga natuke jäi puudu, et maksimumi 12'e oleks saanud. Ju siis mõnele küsimusele ei osanud täpselt päris nii vastata kui eksaminaator õigeks pidas, aga nüüd on asi tehtud ja hinne käes.
Selgitan lühidalt kuidas Aalborgi ülikoolis kaitsmiseprotsess käib. See on põhimõtteliselt nagu iga teine eksam ainult pikem. Tavaliselt siis tehakse individuaalne presentatsioon ning ruumis on ainult 3 inimest - üliõpilane, juhendaja ja väline eksaminaator. Mingit rohkemat publikut lubatud ei ole. Eksamiaeg on jagatud presentatsiooni ning küsimuste vahel. Kohe peale arutelu saab üliõpilane hinde teada. Kokku oli mul seekord ette nähtud 1 tund koos tagasisidega. Presentatsioon oli arvatavasti pool sellest ajast ning siis sain küsimustele vastata. See hinne, mis antakse, on lõplik ning põhineb ainult nende 2 inimese hinnangul, kes sind hindavad. Seega iseenesest mõistetavalt on hinne väga subjektiivne ning oleneb suuresti kes sinu väline eksaminaator on.
Peale eksamit veetsin õhtu sõprade/kursakatega ja käisime IKEAs ja niisama linnas. Järgmine päev nägin Maarja töökoha ära ja käisin trennis zumbas, sest üks mu endine grupikaaslane on seal treener. Ja juba oligi kolmapäev ja aeg oma diplom kätte saada:) Selleks puhuks sõitis Kaare ka Aalborgi üheks päevaks. Õhtul oli organiseeritud väike buffee kursakatega ja teised pidasid pidu edasi kuni hommikuni, kui meie tagasi Silkeborgi sõitsime.
Ja sellega oligi minu 2-aastane magistriseiklus läbi!
Siinkohal ka väike album pildikestega lõpetamisest. Nautige!
Eksam oli eelmine esmaspäev ning juba kolmapäeval oli lõputseremoonia. Seega veetsin need paar vahepealset päeva Aalborgis Maarjal külas:)
Esmaspäeva hommikul sõitsin rongiga Silkeborgist Aalborgi ning sain rongis korrata ja oma presentatsiooni parandada. Tundsin, et lõputöö kirjutamise peale oli juba nii palju aega ja vaeva läinud, et polnud väga motivatsiooni midagi uut presentatsiooniks välja mõelda. Seega rääkisin põhiliselt oma lõputööst ning natuke ka mõned avastused millest eriti ei kirjutanud. Eksamile minnes oli mul enesetunne hea, olin suhteliselt enesekindel ning ootasin head tulemust. Eks mu juhendaja oli ka mulle seda tunnet sisendanud, sest tema arvas et minu töö on väga hea.
Presentatsioon läks hästi. Hiljem sain teada, et paistsin veidi närvis olevat, kuigi enda arust niiväga polnud, vähemalt peale esimest 5-10 minutit. Arutelu läks minu lõputööst ka veidi eemale niisama rahvusvahelise ärinduse teemadele ning eksaminaator on suures rahvusvahelises tarbijaketis tähtis nina, niiet oli minu teemaga hästi kursis praktilise poole pealt. Kirjutasin siis kuidas managerid suhtuvad ja teevad tarbijate segmenteerimist. Hindeks sain 10! Juhendaja ütles, et väga natuke jäi puudu, et maksimumi 12'e oleks saanud. Ju siis mõnele küsimusele ei osanud täpselt päris nii vastata kui eksaminaator õigeks pidas, aga nüüd on asi tehtud ja hinne käes.
Selgitan lühidalt kuidas Aalborgi ülikoolis kaitsmiseprotsess käib. See on põhimõtteliselt nagu iga teine eksam ainult pikem. Tavaliselt siis tehakse individuaalne presentatsioon ning ruumis on ainult 3 inimest - üliõpilane, juhendaja ja väline eksaminaator. Mingit rohkemat publikut lubatud ei ole. Eksamiaeg on jagatud presentatsiooni ning küsimuste vahel. Kohe peale arutelu saab üliõpilane hinde teada. Kokku oli mul seekord ette nähtud 1 tund koos tagasisidega. Presentatsioon oli arvatavasti pool sellest ajast ning siis sain küsimustele vastata. See hinne, mis antakse, on lõplik ning põhineb ainult nende 2 inimese hinnangul, kes sind hindavad. Seega iseenesest mõistetavalt on hinne väga subjektiivne ning oleneb suuresti kes sinu väline eksaminaator on.
Peale eksamit veetsin õhtu sõprade/kursakatega ja käisime IKEAs ja niisama linnas. Järgmine päev nägin Maarja töökoha ära ja käisin trennis zumbas, sest üks mu endine grupikaaslane on seal treener. Ja juba oligi kolmapäev ja aeg oma diplom kätte saada:) Selleks puhuks sõitis Kaare ka Aalborgi üheks päevaks. Õhtul oli organiseeritud väike buffee kursakatega ja teised pidasid pidu edasi kuni hommikuni, kui meie tagasi Silkeborgi sõitsime.
Ja sellega oligi minu 2-aastane magistriseiklus läbi!
Siinkohal ka väike album pildikestega lõpetamisest. Nautige!
June 20, 2012
Sjaellandil külas
Peale lõputöö posti panemist oli võimalus veidi aeg maha võtta ning läksime Sjeallandile "suvitama"... Seal olles käisime loomaaias ja glideriga lendamas ja nautisime head sööki... Lisan mõned pildid käimistest/tegemistest:)
| Poosepilt loomaaias |
| Lähme lendama! |
| Õpetussõnu saamas |
June 1, 2012
Lõputöö update
Aeg on nii kaugele jõudnud, et juba järgmisel kolmapäeval on lõputöö ära andmise tähtaeg. Just paar tundi tagasi kirjutasin kokkuvõtte ja sättisin-seadsin asjad nii hästi korda, et saaksin lõputöö viimase variandi juhendajale saata. Et siis tegelikult, on nüüd lõputöö põhimõtteliselt valmis... sellest mõttes et võiksin selle sisse anda, aga loomulikult tahan ma veel kogu töö läbi lugeda ja kirjavigu ja muud nipet-näpet parandada. Olen ju põhimõtteliselt kogu töö kirjutanud nii nagu torust tuli ja väga parandusi või muudatusi pole teinud või pidanud tegema... arvan, et üldiselt on kõik tip-top, aga siiski pean veel kogu asja kriitilise pilguga läbi lugema. Samas ma ei usu, et mingeid suuri muutusi tegema hakkan enam, üldiselt olen olnud rahul sellega mida kirja olen pannud. Mõtlesin juba esimesel korral hästi läbi kuidas kirjutada ja sõnastada oma mõtteid, seega loodan et ei avasta mingit suurt prohmakat :)
Üksinda kirjutamise juures on see asi tore et saan asjad kiiremini tehtud ja suhteliselt ilma stressita. Halb asi selle juures on aga see, et pole väga kedagi kes mu töö üle vaataks kriitiliselt... juhendaja küll on, aga arvan et tal pole olnud aega mu tööd eriti lugeda, sest igal kohtumisel andis ta alati väga üldist tagasisidet ja kohati tundus, et ta pole lugenud seda mis ma talle saatsin lugemiseks. Igastahes, loomulikult kui ise kirjutan, siis on kõik hästi kirjutatud :) Muude grupitööde raames olen ka tähele pannud, et ega keegi minu osi väga palju parandama ei kipu ja teistega koos kirjutades tekitaski mulle vahel stressi see, et on vaja teiste osi üle lugeda ja parandada pidevalt... hehh, sellest jutust jääb veidi selline tunne et "mina teen alati kõige paremini ja kõik teised ei oska kirjutada", aga mitte seda ei taha ma öelda... Üksi kirjutamise juures tunnengi just sellest puudust, et keegi mulle tagasisidet annaks, nii positiivset kui ka negatiivset.
Saadan lõputöö postiga. Lisaks peame ka kooli databaasi elektoonilise variandi üles laadima, aga kool ikka nõuab et ka kaks välja prinditud koopiat neile saadetakse. Kuna saadan postiga, siis pean lõputöö juba esmaspäeval posti panema, et kolmapäevaks kohale jõuaks. Lisaks sõidame Kaarega teisipäeval Sjællandile ta vennale külla ja et siis samal ajal lõputöö sisseandmist tähistada ja nädalavahetust nautida.
Veebruaris ja märtsis poleks ma kuidagi suutnud ette kujutada, et saangi selle asja tehtud, aga nüüd tagasi vaadates polnudki see nii kaelamurdev asi... aga eks nii on kõikide asjadega:)
Ehk siis kõik laabub sujuvalt ja elu on lill! Ilmad hakkavad ka rohkem suve moodi minema vaikselt siin...
PS. Lõputöö tuli mul lõpuks üle 100 lehekülje! Ajuvaba!
Üksinda kirjutamise juures on see asi tore et saan asjad kiiremini tehtud ja suhteliselt ilma stressita. Halb asi selle juures on aga see, et pole väga kedagi kes mu töö üle vaataks kriitiliselt... juhendaja küll on, aga arvan et tal pole olnud aega mu tööd eriti lugeda, sest igal kohtumisel andis ta alati väga üldist tagasisidet ja kohati tundus, et ta pole lugenud seda mis ma talle saatsin lugemiseks. Igastahes, loomulikult kui ise kirjutan, siis on kõik hästi kirjutatud :) Muude grupitööde raames olen ka tähele pannud, et ega keegi minu osi väga palju parandama ei kipu ja teistega koos kirjutades tekitaski mulle vahel stressi see, et on vaja teiste osi üle lugeda ja parandada pidevalt... hehh, sellest jutust jääb veidi selline tunne et "mina teen alati kõige paremini ja kõik teised ei oska kirjutada", aga mitte seda ei taha ma öelda... Üksi kirjutamise juures tunnengi just sellest puudust, et keegi mulle tagasisidet annaks, nii positiivset kui ka negatiivset.
Saadan lõputöö postiga. Lisaks peame ka kooli databaasi elektoonilise variandi üles laadima, aga kool ikka nõuab et ka kaks välja prinditud koopiat neile saadetakse. Kuna saadan postiga, siis pean lõputöö juba esmaspäeval posti panema, et kolmapäevaks kohale jõuaks. Lisaks sõidame Kaarega teisipäeval Sjællandile ta vennale külla ja et siis samal ajal lõputöö sisseandmist tähistada ja nädalavahetust nautida.
Veebruaris ja märtsis poleks ma kuidagi suutnud ette kujutada, et saangi selle asja tehtud, aga nüüd tagasi vaadates polnudki see nii kaelamurdev asi... aga eks nii on kõikide asjadega:)
Ehk siis kõik laabub sujuvalt ja elu on lill! Ilmad hakkavad ka rohkem suve moodi minema vaikselt siin...
| stiilinäide kuidas eelmine nädalavahetus kuuseoksi maha lõigati tagahoovis, ilm oli ilus:) |
Subscribe to:
Posts (Atom)
















