Toidutegu

Nagu paljudele juba teada, siis Taanis pole paljusid asju saadaval, mis Eestis mul menüüsse peeaegu igapäevast kaasatud oleks. Alguses ärritas mind see väga, et polnud saada asju, mille järgi parajasti isu oli ning paljud toiduained maitsesid siin teistmoodi.

Nagu meile Umeas räägiti, siis uude kultuuri tulles läbitakse alati erinevad etapid. Esiteks olin väga meeldivalt ärevuses, et oh kui lahe, uued inimesed, uued kombed, söögid, ning olin heas tujus. Siis tuli teine etapp, kus kultuuride erinevused hakkasid selgelt silma ning ärritasid mind - miks te teete seda nii, või teete seda valesti, või miks te sellist asja süüa tahate, miks pole neid ja neid asju saada jne. Tahtsin tuttavat keskkonda tagasi, tahtsin toite mida kodus süüa sain, tahtsin oma pere ja sõprade juurde. See tekitas ka tuju langust ja ärevust. Lisaks tuli just siis see kõige pimedam ja külmem talveaeg. Kuid arvan, et sain sellest etapist päris kiiresti üle ning kohanesin ja aksepteerisin oma keskkonda. Hakkasin paremini mõitsma ja harjusin kuidas asjad siin käivad. Eks loomulikult oli üldjuhul tegu pisiasjadega, sest ega kultuurierinevused teab mis suured ju ei ole Eesti ja Taani vahel, aga siiski... Umeas seda juttu kuulates, mõtlesingi tagasi oma Taani tulemise kogemust, mida just kirjeldasin, ning paljud asjad olid selgemad tagantjärgi. Tol hetkel ei mõistnud nii hästi oma käitumist.

Otsisin etapid ka internetis üles ning klappisid suhteliselt hästi:
1. Honeymoon phase - During this period, the differences between the old and new culture are seen in a romantic light. For example, in moving to a new country, an individual might love the new food, the pace of life, and the locals' habits.
2. Negotiation phase - After some time (usually around three months, depending on the individual), differences between the old and new culture become apparent and may create anxiety. Excitement may eventually give way to unpleasant feelings of frustration and anger as one continues to experience unfavorable events that may be perceived as strange and offensive to one's cultural attitude.
3. Adjustment phase - Again, after some time (usually 6 to 12 months), one grows accustomed to the new culture and develops routines. One knows what to expect in most situations and the host country no longer feels all that new.
4. Mastery phase - In the mastery stage assignees are able to participate fully and comfortably in the host culture. (nii lugesin wikipeediast Kultuurišoki kohta)

Sissejuhatus pikk, aga nüüd asja juurde:) Hakkasin ju kirjutama toidust...

Olen ka varem mõelnud selle peale, et peaksin ise proovima teha neid toite mida siin saada ei ole, aga ju siis pole vajadus nii suur ikka olnud. Nüüd aga murdusin ning otsustasin, et teen ise pelmeene. Neid ei ole siin absoluutselt kuskilt saada.

Retsepti sain siit: Pelmeenid

Päris nii palju pelmeene ei tulnud, kui lubati, aga ju siis jäi tainas veidi paksem kui oleks pidanud, aga esimese korra kohta annaksin endale andeks:)

Lihamassi jäi palju üle - tegime sellest pikkpoissi

Pelmeenitegu võttis rohkem kui 2 tundi. Olime mõlemad väsinud ja näljased kui pelmeenid lõpuks tehtud said.

Kokku saime 81 pelmeenikest, mis sügavkülma läksid

See oli eile. Täna olin jälle kokkamise tujus ja otsustasin kohupiima teha. Olen palju Kaarele kohupiimast rääkinud, aga isegi kui ricotta, mascarpone ja kodujuust mingil määral on sarnased kohupiimale, siis pole see ikka see. Otsisin täna veidi internetist retsepte ning minu üllatuseks on see kohupiimategu tunduvalt lihtsam kui seda enda peas kujutasin.

Kasutasin seda retsepti: Kohupiim

Kujutasin ette mingit pikka hapendamise protsessi, aga tuli ainult piimale veidi jogurtit lisada, kuumutada ja juba toimis. Sama piima kalgendamise protsess toorjuustu või kohupiima tegemiseks töötab ka mistahes happelise ainega (peale hapendatud piimatoodete siis). Ok, võibolla mitte just mistahes ainega, aga leidsin näiteks näiteid, kus kasutati sidrunhapet, sidrunimahla või isegi äädikat.

Kohupiimaterad nõrguvad

Sellise koguse sain 1 liitrist 3,5% piimast ja umbes 1 dl jogurtist

Muide, vastlapäeval üritasin ka vastlakukleid teha, aga kuklid aitasid ainult soojalt süüa. Jahtunult läksid hirmus kuivaks ja kõvaks. Aga siiski saime vastlapäevalt vastlakukleid süüa:)

Järgmiseks, ma arvan, et proovin veel mingeid piimatooteid teha. Mulle hirmsasti igasugu piimatooted meeldivad ja maitsevad. Nagu Kaare ütleks, et ükskõik mis sööki võiksin ma hapukoorega süüa:) Kusjuures kandideerisin just eile ka Arla Foods Graduate Programmi - loodetavasti näkkab.

Aga kuni järgmise korrani ning seniks head kokkamist!

Elu Silkeborgis

Nüüdseks olen juba veidi üle kuu aja siin elanud. Alguses oli väga harjumatu, ega siiamaani päris ära harjunud ei ole aga natuke on juba parem. Ausalt öeldes tunnen, et ma pole selle aja jooksul eriti midagi ära teinud...muideks, maja on ka veidi linnast väljas ja lähiümbruses eriti midagi ei ole... püüan küll lõputöö asjad käima lükata, aga väga ei edene. Esiteks on raske teemat täpselt paika panna ja teiseks kirjutan (vist üldse esimest korda) täiesti üksinda! Pole kedagi kellega arutada, kellele aru anda ega delegeerida. Tean, et pean lihtsalt ühest otsast alustama ja küll siis vaikselt asjad hargnema hakkavad... vähemalt seda ma loodan...

Peale lõputöö, hoian silmad lahti ka tööpositsioonide liinil, sest kool on juunikuuks läbi ning siis oleks tööd vaja :)

Mõlemal rindel on loodetavasti abiks Karjäärimess, kuhu homme Aalborgis lähen... vaatan, kas saan mõne firmaga jutule minu lõputööteema asjus, et mis nad segmenteerimisest üldse teavad/arvavad ning uurin samas ka uute võimaluste kohta.

Ahjaa, muide lõputeema plaanin kirjutada kuidas managerid teevad otsuseid segmenteerimise kohta s.t. kas ja kuidas nad oma kliente või turgu segmenteerivad ja kuidas nendele erinevatele sihtgruppidele toodet või teenust pakutakse. Rohkem sealt otsuste tegemiste poolest... sellised on vähemalt hetkemõtted.

Natuke teisel teemal ka... viimased 2 nädalavahetust oleme siin suurt koristustööd teinud aias. See oli muidu suhteliselt võssa kasvanud ja igast sodi täis, aga nüüdseks oleme palju võsa ja ka puid maha võtnud ja järgmine nädalavahetus läheb arvatavasti kogu selle sodi põletamiseks.

Paar viimast päeva olen ka sutsu haige olnud, aga praegu on juba parem ja kurk enam ei valuta eriti :) Jeeii, happy! Aga eriti midagi kirjutada polegi, kuna eriti midagi siin ei toimu. Loodetavasti muutub see varsti - jätkan üsna varsti uuesti taani keele kursustega. Kaare'ga raamatu lugemine on küll kasulik, aga mitte väga efektiivne hetkel kuna sõnavara on mul ikka suhteliselt kehv...

Sõbrapäevaüllatus

Teisipäeval tehti mulle ootamatu üllatus. Keegi oli võtnud endal terve päeva vabaks ja kogu päeva ette planeerinud ilma et mina midagi oleks aimanud. Sain siis terve päev mõistata, et mida me järgmiseks ette võtame ja ei teadnudki enamasti kuhu minek enne kui kohale jõudsime:)
Hommikul tehti mulle vahvleid ning peale seda viidi kohalikku loodust nautima, kuigi kahjuks paksu udu tõttu palju ei näinud, aga mõte oli ju hea. Peale väikest poodides kolamist ja lõunat arvasin et valentinipäevaprogramm on läbi, sest juba see oli väga armas üllatus, et ta päeva vabaks võttis, aga ei...

Äkki helises ta telefonis alarm ja mõtlesin, et mille jaoks see veel on? Siis öeldi mulle, et pane ennast hakkama, lähme välja sööma! Olen Taanis olles täpselt üks kord varem väljas söömas käinud (kui kiirsöögikohti ei arvesta) ja seda ka koos Kaarega. Igastahes, selline poputamine mulle meeldis väga - elu sees pole keegi veel minu jaoks nii palju vaeva planeerimisega näinud! Ja loomulikult oli söök väga hea...

Õhtu lõpetasime pokaali šampusega ja raamatu lugemisega - taanikeelne raamat oli ning eesmärgiga minu taani keele oskuse arendamine, jõudsin kolmanda leheküljeni:)

Ühesõnaga, soovin tagantjärgi ka head ja meeldejäävat valentini- ja sõbrapäeva teilegi! Sõpru võib ju tunnustada iga päev!

Outgoing exchange process at Aalborg University

This post is from more than a year ago - I wrote it when I was preparing to go for exchange, but I never posted it. As it is this time of the year again when people are looking for exchange opportunities for the 2012 Autumn semester, it felt appropriate to post it now... so here we go :)

This post will be in English, because then hopefully it can be helpful for more people. I’m talking about people who are thinking about going on an exchange semester from Aalborg University (AAU).

There is supposed to be a process, which you will be informed about. But... be aware – the school will not help you in any way along this process! Even though AAU has sent out many students and received also a number of students, there is not a person in this school who can actually tell you with certainty what you need to know. At least this was the case for me.

Here’s the process:
1. The student finds an appropriate university with programmes at Master’s degree level in International Marketing.
2. The student selects subjects of interest/courses that cover a full semester workload – i.e. 30 ECTS.
3. The student then seeks the approval of the courses with the 3rd semester coordinator.
4. When the student has obtained approval from the 3rd semester coordinator, the student must then apply to the Study Board for pre-approval of the courses. The application is to be forwarded to the secretary of the Study Board.

Notice that the point are clearly „student finds“ and „student selects“, which kinda also suggests that the school don’t want anything to do with this, but I was naive enough hoping to actually get some help from people who deal with these issues every day. Very silly of me...

Firstly, the student needs to find university they want to go to. There is a so called database on the schools web-page (here). In this database you have the schools name and the area of studies and the coordinator of the programme. That’s about all the information you can get from there – nothing about deadlines or programmes or even if you can go to bachelor or master studies in this school. The idea is (and this is how everybody should do it, as I was told) that you google the school yourself, then you search for the courses from the school yourself and if you see something you like you can only hope that there actually exists an agreement with that department and that programme and that there still are places available. Of course, it is easier with some countries and schools than others, but if you want to go to USA or Australia or any other „popular“ places (according to the International Office) you need to plan it far in advance, like 1 year in advance. So in my case, once I started at AAU, I should have started searching and asking around about the exchange opportunities. In the beginning of January, for example, it was already too late, all the places to the „popular“ places were gone for the autumn semester.

Finally, I chose a school in Sweden. The only financial support I was able to get from the university was for my travel expenses. No other support for me, maybe it is possible if you go through Erasmus (I went through Nordplus program) but I wouldn't know. To recieve financial support you need to apply for it also far in advance, but it is only one paper to fill. You can get this paper from the International Office (IO). You get most of the money in the beginning of your exchange semester and the rest of it once you get back to Aalborg.

Once you have found a school and told the IO about it and applied for financial support, it is time to deal with the Study Board. The Study Board needs to approve the courses and the credits beforehand, so that you can be more or less certain that once you get back from your exchange semester AAU will actually acknowledge you credits. Before that tell your study coordinator about you choice and usually it is fine if the courses are related to your studies and you can explain why you want to go there - so no problems there if you just go talk with your study coordinator in person. Now dealing with the Study Board was another hurdle for me, because the secretary was very unresponsive even after multiple reminders and e-mails I still didn't get any answer from her. Maybe it was just my bad luck! But just a suggestion - annoy them until you get what you want! I finally got my credits pre-approved months after I first contacted the Study Board.

Overall, getting everything in order for my exchange semester was a pain in the butt, but now that I am back I am very happy that I didn't give up and still went for it. My time in Sweden was awesome and definitely worth the trouble. If you are looking into exchange opportunities currently all I have to say is - Good luck!