Kuidas kirjeldada eestlasi?

Eelmine kord rootsi keele tunnis oli selline küsimus: "Vad är konstigt i ditt hemland?" ehk siis "Mis on imelikku sinu kodumaal?". Kuna meil on palju erinevaid rahvusi rootsi keele tunnis siis igaüks pidi oma kodumaa kohta midagi välja mõtlema... ei tohiks ju väga raske olla või mis?

Aga, mis on Eestis imelikku? Mida eestlased teevad igapäevaselt aga mõni teine rahvus imelikuks peaks? Või kuidas kirjeldaksid sina Eestit ja eestlasi?

Mõned näited tunnist teise riikide/rahvuste kohta oli sellised:
- Hispaanlased magavad peale söömist.
- Prantslased joovad tihti veini ja söövad palju juustu ja söövad ka tigusid ja konni.
- Portugallased ei ole täpsed (jäävad alati hiljaks).
- Saksamaal pole kiirteedel kiirusepiiranguid.
- Hiinlased ei tee ahjus süüa.
- Tšehhis on õlu väga odav.
- Bangladeshis ei joo inimesed kanget alkoholi.
- Valgevenes jäävad bussid alati hiljaks.

Ja pidage meeles et tegemist oli vaid keeletunniga, aga need väited oli siiski vastavate maade elanike poolt välja pakutud, kuigi tunduvad suhteliselt stereotüüpsed kohati.

Igastahes, mul oli väga raske midagi välja mõelda eestlaste kohta. Kui oled sellises rahvusvahelises seltskonnas siis tahaksid alati midagi head oma riigi kohta öelda ja midagi unikaalset, aga samas midagi mida eestlased ka reaalselt teevad.

Ma kirjutan siia lõppu ka oma näite, aga tahaksin kuulda ka teiste arvamusi. Mõelge natuke selle peale - kuidas kirjeldaksid sina eestlasi? Mis eestlastele meeldib teha? Mis ei meeldi?

I Estland sjunger man gärna tillsammans på festivaler.

Panin google'i otsingusse estonians ja sealt selline pilt:) No vot siis!

The Festival of Lights

Ammu tahan blogisse midagi kirjutada, aga midagi väga toimunud pole. Täna lõpuks siis:)

Seitsmendat aastat järjest toimub Umeas Valguse festival (või tulede festival). Kesklinnas eksponeeritakse festivali ajal (mis pole niiväga festival kui lihtsalt näitus linnas) mitmeid tulede- või valguseinstallatsioone erinevate kunstnike, arkitektide, inseneride jne. poolt. Selle aasta teemaks on "Minu unistuste linn". Täna õhtul oli festivali avamine.

Kõige lahedam eksponaat oli minu meelest tuledeväljak, kus Umea lapsed olid rohkem kui 4000 küünla jaoks ise meisterdanud küünlaalused/topsid ja siis need katsid tervet väljakut. Kõik küünlaalused olid erinevad ja igati vahvad. Väljak oli Sõpruseväljak kesklinnas, mis sümboliseerib sõprussuhet Riia linnaga, kus eeldatavasti ka praegu tuledefestivali peetakse... kui õigesti aru sain.

Idee iseensest on hea, sest nüüd on koguaeg pime väljas ja tahetakse natuke rohkem valgust linna tuua. Avamistseremoonia oli ka päris huvitav tantsijate ja igasugu tegelastega nagu valguseprintsessid ja kuningannad ja mingid notsud :S. Keegi eeldatavalt tähtis inimene pidas kõne ka, mis oli rootsi keeles. Niipalju sain aru, et see rääkis unistustest ja unenägudest ja valgusest:)

Tuledeväljak

Igal tulukesel oli oma käsitsitehtud topsike

Dino ja notsu oma valgusekepikestega

Üritus oli suurem kui arvasin. Inimesi oli palju ja kõik olid peredega välja tulnud et tulesid ja installatsioone nautida. Polegi nii suurel väliüritusel siin käinud. Lapsi jooksis palju ringi ja mõned olid isegi väikese nööri oma lapsele külge sidunud, et neid mitte ära kaotada. Lapsed nööri otsas nagu koerad:) Pole kursis, äkki see ongi normaalne, aga naljakas oli nii ehk naa.

PS. Viimane stipendiumiavaldus läks teele mõni aeg tagasi, Saare Kaluri oma. Ja nüüd rohkem kandideerida ei ole enam kuhugi!

PPS. Eksamitulemusi veel ei tea, aga tunne on hea. Seekord kirjutasin rohkem kui arvasin, et vaja, sest eelmine kord läksid sinna osad punktid kaotsi.

PPPS. Hetkel käiv kursus põhineb turusimulatsiooniprogrammil. Päris põnev on näha kuidas meie otsused brändide turundamise ja positsioneerimise ja tootmise ja muu kohta firma käekäiku mõjutavad. Oleme Team Tigers ja võistleme veel 5 teise tiimiga meie turul. Hetkel oleme turuosa suuruselt kolmandad.

Jõuluks koju!

Ostsin paar päeva tagasi lennupiletid ära. Pikka aega ei suutnud otsustada, kus jõule veedan - Rootsis, Taanis, Eestis... aga nüüd sai õige otsus tehtud:)

Lendan AirBalticuga Umeåst otse Riiga ja siis Tallinnasse edasi 23. detsember nii, et keskpäeval juba Eestis. Tagasi lendan 9. jaanuar. Seega rohkem kui 2 nädalat saan kodumaad ja pisipere nautida, muidugi tahan võimalikult paljusid näha Eestis olles. Ei jõua oodata! Nii põnevil!

Kuna viimane moodul Rootsis lõppeb alles 18. jaanuar siis pean siia veel tagasi tulema kaheks nädalaks peale pühasid. Kui kool läbi lendan aga Taani tagasi ja hakkan seal oma lõputööd kirjutama... selline plaan on vähemalt hetkeseisuga.

Jõuludeni!

Põdral maja metsa sees...

Rootslased on väga uhked oma põtrade ning põhjapõtrade üle. Neid on siin palju ning tänu Sami inimesele, kes põhjapõtru karjatavad, on põtradel ka vähe looduslikke vaenlasi järgi jäänud (nimelt karusi ja hunte). Samidel lubatakse neid maha lasta enda põhjapõtrade kaitsemiseks. Selle tõttu on kogu maailmas inimeste poolt jahitud põtradest 80% just siinmaadel (Põhja-Rootsi, -Norra ja -Soome) kütitud. Jahihooaja algus on Rootsis suur sündmus, umbes nagu mingi püha.

Igastahes, täna nägin oma silmaga Rootsi põdra ära ja katsusin põdra karvagi. Älgens Hus'is on väike hulk põtru, keda siin tahtjatele näidatakse ning nad on inimestega väga harjunud. Meil oli bussitäis inimesi ning kõik olid korraga 2 noore põdra ja ühe suure isase põdra ümber... neid see väga ei häirinud, aga kohati oli naljakas küll. Loomulikult pidin minagi põdraga pildile saama ja lisan siia paar pilti suveniiripoest ja põtradest ka.

põdratass

põdravõtmehoidja

põdrakaisuloom

Rootsis suuruselt teised põdrasarved, mida muuseumis nägime

pisikese põdraga

suur põder nägi välja selline

Üldiselt oli tore hommikupoolik - sõime põdraliha, kohvitasime, saime rohkem põtrade kohta teada, nägime põtradest filmi ning käisime põdramuuseumis ja siis lõpuks ka põtru vaatamas/katsumas. Loom nagu loom ikka.

* Kas sa teadsid, et põder kasvatab endale sarved suve jooksul, selleks et neid ainult paar kuud täies hiilguses kanda. Seejärel kukuvad sarved ära (tavaliselt jaanuaris, veebruaris) ning alles järgmisel suvel kasvatab põder uued sarved. Aga miks tal neid sarvi üldse vaja on? Põhiliselt selleks, et emastele põtradele muljet avaldada, sest sügisel on paaritumishooaeg!