Uued tuuled

Peagi on aeg uuteks seiklusteks, nimelt plaanime Kaarega aastaks Austraaliasse minna... töötama ja puhkama ja reisima ja maailma avastama...

Nüüdseks on juba ka ostetud lennupiletid ning ka Hong Kongis hostel bookitud. Palju veel jäänud pole - lendame juba 17.juuni. Aga enne sõitu tulen veel viimast korda Eestisse 5.juuni hilisõhtul ning tagasi Taani 11.juunil, et asjad kokku ja pakitud saaks.

Peale sõiduks valmistumist, olen hetkel hõivatud keeltekoolis käimisega ning eelmine nädal alustasin ka Photoshopi kursustega, niiet iga päev käin koolis :) Paar nädalat tagasi käisime ka keeltekooliga Kopenhaagenis ekskursioonil - käisime Folketinget'is, paadiga sõitmas ja Christianias. Sain natuke turistitada ja rohkem pealinna näha ja ilm oli ka hea... viimasel ajal on hakanud soojemaks minema ja enam ei peagi talvejopega käima!

Igastahes, kui sõit lähemal, hakkan ka selle kohta update'e tegema.

Miks on suhkru hind soolane?

Juhtusin Facebookis täna laheda post'i peale... seal oli välja toodud mitmed huvitavad ütlused eesti keeles, mis kõlavad tihti vasturääkivatena. Nagu näiteks Kas jooksvaid küsimusi saab käigu pealt lahendada? või Miks minnakse omadega rappa aga võõrastega mitte?

Eesti keel on rikas ja selliseid põnevaid väljendeid on kindlasti lõpmatuseni... nii on see igas keeles. Ka taani keeles õpin pidevalt uusi huvitavaid väljendeid, mis tihti mulle kõlavad ajuvabana ja absoluutselt ilma mingi loogikata, kus kaks kolm sõna kokku pannes tähendavad midagi hoopis muud kui need sõnad eraldiseisvatena. Aga see on see, mis teeb keele rikkaks ja huvitavaks!

Kuna minu klassis keeletekoolis on peaaegu kõik erinevatest rahvustest, siis tihti räägime oma maade ja kultuuride erinevustest. Üks päev päris Yihan, kes on Hiinast, minu käest, et kas meil Eestis on koolides õpikud eesti keeles. Ma olin ta küsimusest suhteliselt hämminugs ja vastasin, et loomulikult on raamatud eesti keeles. Ta selle peale küsis uuesti, et kas ikka kõik raamatud, nii matemaatika kui füüsika jne. Jällegi kinnitasin talle, et on. Eelnevalt oli ta mult juba infot saanud et Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest, mistõttu oli tal väga raske mõista miks ainult 1,3 miljoni elanikuga riigis peaksid olema õpikud selles keeles, sest see pole ju majanduslikult mõistlik - keegi peab raamatuid kõik tõlkima ja sisu ju ka uuendatakse pidevalt, et kust see raha tuleb.

Sel hetkel mõtlesin lihtsalt, et mis rumalad küsimused, kuid hiljem kodus mõtlesin nagu rohkem selle üle ja nägin ka tema seisukohta. Nimelt hiinas räägitakse paljudes piirkondades erinevaid keeli nn kohalik keel. Seda kohalikku keelt võivad rääkida miljonid inimesed, aga see ei tähenda, et selles keeles oleks koolides õpikud, kuna see lihtsalt pole majanduslikult mõistlik. Haridus on standardiseeritud kogu riigis vähemalt niipalju kui see õpikutesse puutub. Yihan mainis mulle ka üks kord, et selle tõttu surevad need nn kohalikud keeled ka mõnes kohas välja, kuna teadjaid ja oskajaid jääb vähemaks.

See paneb ka rohkem meie väikese riigi ja eesti keele peale mõtlema. Uudistes olen ka teemat eestlaste ja eesti keele jätkusuutlikusest kohanud veidi, kuigi väga palju sellest ei tea, aga Yihani jutu peale hakkasin natuke muretsema, et kuidas me siis ikkagi saame ja jääme ja säilitame keelt ja kultuuri või kas see on üldse võimalik pikas perspektiivis. Elades Eestis ja selle maailma sees pole mulle kunagi selliseid mõtteid väga pähe tulnud, või kui on siis vaid viivuks ja siis olen ma neid mõtteid võtnud absurdsena ja ignoreerinud. Nüüd mõtlen, et kuhu ma eesti keelega üldse minna saan... ainult Eestisse.

Täna rääkisime Yihaniga sarnasel teemal. Ta on olnud nüüdseks umbes 2 aastat olnud töötotsija ja kasutanud seda aega taani keele õppimiseks, aga ta kardab, et on selle aja raiskanud, kuna taani keelt saab ta ju ainult Taanis kasutada ning kui ta varsti tööd ei leia siis peab ta kahjuks Hiinasse tagasi minema. Hiinas poleks tal töö leidmisega probleeme, ta on insener. Ja tõesti, juhul kui ta kolib tagasi Hiinasse ning jääbki sinna, siis pole tal arvatavasti kunagi enam taani keelt vaja ja siis oleks need kaks aastat läinud raisku. Nagu ta ise arvas, et kaks aastat on pikk aeg, selle ajaga oleks ta võinud uue hariduse saada või spetsialiseeruda vms. taani keele õppimise asemel.

Mitte, et ma mõtleksin, et minu puhul oleks see aja raiskamine, isegi kui inglise keelega saab alati hakkama - taani keelt räägivad ju ikkagi üle 5 miljoni inimese. Lisaks mulle väga meeldib võõrkeeli õppida! Tean, et mu mõtted selle teema kohta on väga lahtised ja õhus on palju küsimusi, aga tundsin ennast veidi inspireerituna kuna täna on emakeelepäev.

Pika jutu lõpuks, loodan, et vaatamata globaalsele internationaliseerimisele ja Eesti riigi väiksusele, et suudame hoida meie ilusat keelt ning ka kultuuri. Mäletan veel minu eesti keele tunde, kus keele nüansse nii põhjalikult sai analüüsitud ja vältied ja eiteaveelmida määratletud. Miskipärast olen arvamusel, et igas riigis oma emakeelt nii põhjalikult ei õpita, aga mina olen tänulik, et meie õppisime!

Kas raudsed närvid võivad rooste minna?

A-kasse ehk arbejsløsheds kasse

Lubasin tükk maad tagasi, et kirjutan rohkem sellest a-kasse süsteemist Taanis ja kuidas see (minu puhul) täpselt töötab. So, here we go!

Liitusin oma a-kassega kohe peale lõpetamist. Lõpetajatel on kaks nädalat aega, et ennast mingi a-kasse hingekirja kirja panna ja kui need kaks nädalat maha magad, siis pead aasta ootama enne kui mingeid toetusi riigilt saad. Loomulikult paljud liituvad juba enne seda, kui nad veel õpivad, sest nad pakuvad ka erinevaid kursusi ja nõustamist jne.

Minu puhul oli päris naljakas kuidas ma ei teadnud midagi mida ma tegema pidin alguses, aga õnneks polnud sellest probleemi, sest kohe kui mind informeeriti tegin vajalikud asjad ära ja kõik oli korras.

Üldiselt

Juba enne lõpetamist teadsin mis a-kasse on sest töömessidel olin nendega rääkinud ning siin Taanis on palju erinevaid a-kassesid ja töömessidel püüavad kõik uusi liikmeid endale meelitada, aga enne lõpetamist polnud ma veel kindel et mis edasi teen ning ei arvanud et Taani jään mistõttu ma polnud neist eriti huvitatud. Arvasin ka et pean kõik raha mis ma saan tagasi maksma nagu oleks tegu laenuga ja polnud sellest samuti huvitatud. Olin teema juba unustanud kuni lõpetamisepäeval see jälle jutuks tuli kursakaaslastega. See tundus mulle esialgu uskumatuna, et mul on võimalik saada riigilt igakuist toetust isegi kui ma pole tundigi Taanis töötanud ega kroonigi makse maksnud. Aga nii mulle väideti. Kuna kaotada polnud midagi, panin ennast a-kasse hingekirja kirja.

Viimane aeg a-kassega liituda on 2 nädalat peale lõpetamist nagu varem juba mainisin. Loomulikult võib seda teha ka juba õppimise ajal, aga vahet väga pole. Tegelikult pakuvad nad oma liikmetele aeg-ajalt kursuseid ja alati võib ka nende poole pöörduda kui nõu vaja tööotsimisega seotud, seega vahel võib täitsa kasulik olla. Üliõpilasena liitudes (vist oli kui aasta enne lõpetamist liikmeks astud) ei pea neile kuni lõpetamiseni liikmesmaksu maksma. Seega esimene asi mida silmas pidada on et selle kahe nädala jooksul lõpetamisest ennast a-kasses kirja panna, juhul kui mahad selle aja maha pead ootama aasta kuni sul on võimalik mingeid toetusi saada, õigeaegselt tehes ootad ainult ühe kuu.

Mina lolli peaga arvasin, et see ongi kõik mis ma tegema pean ning jäin ootama juhiseid oma a-kassest et mis ma nüüd edasi tegema pean. Loomulikult peab a-kasse arve õigeaegselt ära maksma ja minu puhul oli see umbes 1300 DKK (175 EUR). Arve tuleb 3 kuu ehk kvartali kohta.  Kui siis mingi aja möödudes hakkasin huvi tundma, et mis toimub ning neile kirjutasin, siis tuli välja et nad ei saa mulle enne mingit raha maksta kui olen ennast Jobnet.dk’s arvele võtnud. Ja lisaks polnud mul ka maksukaarti maksuametis.

Jobnet.dk on üleriigiline portaal kuhu kõik tööotsija peavad ennast kirja panema, see on kohustuslik. Kui oled ükskord ennast kirja pannud siis peab vähemalt iga nädal käima seal töökuulutusi vaatamas ja nuppu vajutamas, et kinnitada et oled ikka veel tööotsija. Jobnetis on registreeritud Jobplan mis on kokku lepitud sinu konsultandiga Jobcenteris, samuti jääb sinna ka märk maha kohtumistest mis sul on Jobcenteriga olnud. Ja see on ka veel üks koht kuhu peab oma haigusepäevad ning puhkusepäevad registreerima.

A-kasse põhifunktsioon on raha vahendamine riigi ja töötute vahel, aga nad pakuvad ka abi kursuste ja nõu näol, lisaks täidavad nad järelvalvefunktsiooni – iga nädal peab nende lehele sisse logima ja sinna kirja panema millistele kuulutustele või millistesse firmadesse oled sel nädalal kandideerinud, minu a-kasses on miinimum 2 iga nädal. Kaare oli teises a-kasses ning neil ei olnud nõue kahele töökohale kandideerida vaid 2 tööotsimistegevust teha iga nädal, ehk tal oli veidi lihtsam. Näiteks registreeris ta ennast igasugu erinevate tööportaalide lehtedel ja oligi kõik – sai paar nädalat puhkust põhimõtteliselt. Lisaks kandideerimisele, kutsub a-kasse ka kohtumistele iga kolme kuu tagant. Käisin eile Aarhus’es, et a-kassele oma nägu näidata. Tavaliselt oleme me rääkinud üldistel teemadel, et mida ma arvan kuidas mul läheb tööotsimisega jne. Arvan, et nad teevad neid kohtumist põhiliselt selle pärast, sest nad peavad, et niiöelda linnuke kirja saada oma süsteemis. Mul oli paar küsimust millele lootsin eilselt kohtumiselt vastuseid saada, aga see naine kellega ma rääkisin ei teadnud mitte midagi ja kui ta vastust ei teadnud, siis lihtsalt spekuleeris ja ei üritanud välja uurida ega midagi. Mulle järjekordne kinnitus, et tal oli ainult vaja linnuke kirja saada ning mingit nõu mulle anda ta väga ei osanud. Eks ta natuke mõtetu on nii 10-15 minutise kohtumise jaoks tund sõita, aga pole midagi teha. Vähemalt saan osaliselt transpordikulu tagasi küsida.

A-kasse lehel on siis vaja tööotsingud registreerida ning lisaks teisi vajalikke toiminguid teha nagu näiteks kinnitada, et pole vahepeal mingeid teisi toetusi saanud ja selle alusel saavad nad siis päevaraha välja maksta (Ydelseskort). Lisaks veel muidugi puhkuse ja äraoleku ja muud asjade kohta on seal blankette mida täitma pead, kui vajalik.

Puhkusepäevad ja riigist lahkumine

Seal ajal kui saad päevaraha (dagpenge), pead alati olema valmis ühe päeva etteteatamisega valmis olema – juhul kui Jobcenter niiöelda saadab sind mingile suvalisele tööle või tahab sind näha või mingile muule tegevusele saata. Samuti ei ole lubatud riigist lahkuda, sest siis sa eeldatavalt ei ole nn ”töövalmis” sest oled reisil või põhimõtteliselt puhkad. Loomulikult eeldatakse et otsid tööd Taanis ning jääd Taani tööle, vastasel juhul ei ole sul õigust päevaraha saada. Kui nüüd mõtled, et siis igaüks või tulla Taani ja ennast töötuks kirja panna ja raha hakata saama, siis nii see ka päris ei toimi – tingimused on erinevad ja ma pole kõigiga kursis, aga tean, et juhul kui oled hariduse Taanis omandanud (kogu kraad, mitte ainult semester) siis kvalifitseerud sa töötukassa päevarahale. Point on selles et siin tehakse kõik võimalik, et hoida kõrgelt haritud inimesed Taanis, nad vajavad rahvusvahelist tööjõudu et oma majandust kasvatada. Kui sa ei ole üliõpilane siis peab olema mingi teatud arv päevi siin töötanud ja/või elanud vms.

Kui on soov mingiks ajaks koju minna ehk Taanist lahkuda peab sellest teada andma ning sellel perioodil päevaraha ei saa, umbes nagu palgata puhkus vms. Uurisin eile ka kogunevate puhkusepäevade kohta, sest mingi teatud arv päevi peaks olema ka päevarahaga puhkus, kui minu a-kasse seda ei teadnud ehk siis pean selle ise välja uurima:)

Haigus

Juhul kui jääd haigeks, kasvõi üks päev, peab sellest ka teada andma. Kõige tähtsam on et Jobnet.dk’s oleks see ära registreeritud, sest siis arvestatakse selle põhjal päevaraha vähemaks ja saad hoopis haiguseraha. Paar korda kui mina olen haige olnud siis mina seda ei teinud juhul kui see mingite kohtumiste ärajäämist just ei põhjustanud. Alguses ma ei teadnud ka, et Jobnetis peab ennast nii kohe registreerima ja tagasiulatuvalt millegipärast seda teha ei saanud, seega jäigi kirja panemata.

Jobcenter

A-kassest täiesti eraldiseisev organisatsioon on sinu kohalik Jobcenter. Ka neile pead aru andma oma tööotsingutest ning samamoodi iga kolme kuu tagant tahavad nad sind näha. Jobcenter on see läbi kelle hetkel minu keeltekooli eest makstakse ning samuti oli see minu konsultant Jobcenteris kes mind saatis Intergrationsnet’i kohtumistele, et saaksin aktiivselt nõu kuidas oma kaaskirju ja CV paremaks teha ja mida ma rahvusvahelisena silmas pean pidama Taani tööturule sisenedes. Mõlemad asjad (nii keeltekool kui ka Intergrationsneti kohtumised) on väga kasulikud ning vajalikud mulle, seega väga tore et on selline võimalus.

Kokkuvõtvalt arvan ma et see süsteem on veidi keeruliseks aetud, kuna on erinevad eraldiseisvad organisatsioonid kellele pean ühe ja sama teema osas aru andma, aga teisest küljest on muidugi tore et kõik tahavad aidata jne. Arvasin ekslikult algusest et on mingi koostöö ja omavaheline infovahetus, aga seda ma enam ei arva. Pean a-kasse lehel kirja panema kõik kohad kuhu olen kandideerinud ja siis tahab ka Jobcenter sama asja minu käest. Jobcenter on pigem rohkem nagu kontroll riigi poolt, et olla kindel et inimesed ikka teeksid midagi tööleidmise suunas, kui a-kasse tegeleb kõigi teemadega, et olla võimeline sulle päevaraha arvele kanda ja selleks on neil oma reeglid (nagu näiteks kohtumised ja 2 kandideerimist nädalas jne.). Ja mõlemad proovivad sind enda moodi aidata.

Mida on vaja teha päris alguses
1. Sign up on your a-kasse within 2 week of graduation.
2. Sign up on Jobnet.dk as free (Meld mig ledig) - remember to check in every week and have a complete CV on the webpage.
3. Pay the a-kasse bill :)
4. Submit the ledighedserklæring for on you a-kasses webpage (deklareeri ka oma a-kassele et oled nüüd töötu)
5. Make a tax card, in case you already don't have one (http://skat.dk/)
6. Submit the Dagpengekort (Ydelseskort) when it is available on you a-kasses webpage (usually after every 4 weeks or so)
7. Fill in Erklæring om fravær and Kursuserklæring if relevant (juhul kui on jäänud mingi tükk aega peale lõpetamist ning arvelevõtmist nagu mul juhtus, siis nad tahavad a-kassest kinnitust et sa pole vahepeal mingeid toetusi saanud või töötanud vms; Kursuserklæring, sest mina käisin taani keele kursustel)
8. Soon you will be asked in for a meeting (both a-kasse and Jobcenter, but separately) which I needed to book online
9. Fill in you Jobplan before the meeting, upload some applications you have sent
10. Go to the meetings!

Ja nii lihtne see ongi!

Stram op!

Midagi on juhtunud... viimasel ajal tundub et on rohkem asju teha kui aega ja viitsimist:) Eriti seoses minu uue tervislikuma eluviisiga.

Asi algas tegelikult juba ammu-ammu, nimelt taanlastel ei ole kombeks niiväga salateid süüa, seega olin mina alati see kes meie peres neid tegi ja söi ja ka Kaarel süüa käskis:) Vahepeal olen ka nägin palju filme, mis on just toidu ja eri tüüpi toitumisega olnud seotud ja kõik see on mind rohkem ja rohkem lükanud tervislikumale "dieedile"... mitte et ma nüüd väidaksin, et söön ainult ei tea mis öko taimetoitu, aga ma üritan süüa rohkem ja rohkem juur- ja puuvilju.  

Kapsasupidieet
 Kaare teeb seda väidetavalt 1-2 korda iga aasta ja seekord olin ka mina kapsasupidieediks olemas. Idee oli süüa ühte ja sama suppi nädal otsa, ja kapsasuppi, sest kapsas on selline juurvili mille seedimiseks kulutab keha rohkem energiat kui ta sealt saab. Supis oli ka teisi juurvilju, aga enamuselt kapsas. Otsustasime, selle dieedi ette võtta kahekesti. Ausalt öeldes, oli nädala lõpuks nii kopp ees sellest supist, et pistsin paar kommi ka põske, aga ärge Kaarele õelge:)  

Juicer
Ostsime endale hiljuti Philipsi mahlapressi või mahlamasina või ei tea kuidas selle kohta eesti keeles öeldaksegi (tunnen, et tihti on raske õigeid eestikeelseid sõnu leida, väga piinlik). Ja olime mõlemad väga änksis selle pärast, sest olime juicimisest palju head lugenud. Kaare otsustas ette võtta kahe-nädalase mahlakuuri, kus ta ainult toitus värskelt pressitud mahladest. Sellise hullumeelsusega mina kaasa ei läinud, aga tema tegi ära. Eesmärgiks siis ennast proovile panna, et kas ta ikka saab hakkama (mõned inimesed teevad selliseid kuure kuudepikkuses) ja ta tahtis natuke ka kaalust alla võtta. Mahla koostisosades (kõik juur- või puuviljad mida saab juicida) või kogustes mingeid piire ei olnud. Mõlemad eesmärgid said täidetud ja Kaare võttis umbes 7 kilo alla.  

Fitness World
Novembri alguses pakkus üks siin kohalikest fitness klubidest väga head pakkumist, et kui täna (eriti tüüpiline, ma tean) liitute, siis saate hea diili... aga seekord oli ka väga hea diil, Taani kohta - 4 kuud ainult 100 DKK eest kuus! Loomulikult oli ka liitumistasu, aga ikkagi maksan nende nelja kuu eest kokku umbes 680 DKK, ja hetkel ei plaani liikmelisust jätkata pärast seda, sest tavaline kuutasu on 249 DKK. Aga hetkel kasutan seda fitness klubi enam-vähem iga päev! Mõnikord on küll raske, aga hea on see et minu uuest taani keele grupist on ka teisi kes samal ajal liitusid ning käime tihti trennides koos.
Lisaks see nädal hakkas kuu-ajane Challenge, millest ka osa võtan. Selle raames peab kuu aja jooksul käima 20 eri trennis joogast kuni boksimiseni ja siis saab mingi kingituse jõuludeks:) See on muidugi väga tore, aga pigem loodan ennast natuke paremasse vormi saada ja loomulikult on põnev ka kõiki eri trenne proovida.

Kaare mõnikord küsib minu käest, et kas ma plaanin taimetoitlaseks hakata (et mõnikord nagu kisub sinna poole natuke), aga seda kindlasti mitte. Ma arvan, et luban endale kõike eri toite nautida, aga vähem tervislikemaid asju mõõdukamalt kui ma seda tegin varasemalt.

Sellega hetkel ka lõpetan! Olgem tervislikumad!