Graduation ceremony

Kirjutan siis oma lõputööd ning juuni alguses on tähtaeg juba... varasemalt väideti meile, et Aalborgi Ülikoolis lõpetamise puhul mingit aktust ei tehta ning, et kui tahame miskit siis peame ise korraldama...

Paar nädalat tagasi umbes sain meili, et minu eksamiaeg on muudetud varasemaks, kuna saan siis ka lõpuaktusele minna, mis on 27ndal juunil. Tuli välja et mingi asi ikka korraldatakse magistriüliõpilastele, aga millegipärast keegi sellest mitte midagi ei tea. Väga veider :S

Ühesõnaga, nüüd on olukord selline, et paar kursakaaslast ajavad seda asja, et saaksime kõik aktusele minna koos ning et saaksime ka ürbid selga kõikidel ühesugused. Seda traditsiooni siin ka ei ole.

Eksam on mul 25.juuni kell 13:00 ning lõpuaktuse kohta tean hetkel ainult, et see on 27.juuni Aalborgis. Lihtsalt infoks:)

Lõputöö kirjutamine sujub hetkel hästi, loodetavasti jõuan ka õigeks ajaks valmis kõik mida vaja :)

Lasketiirus

Käisin püssi laskmas.

Toetusridvad, mida laskmisel kasutasime

Ülemine rivi on minu ja alumine Kaare oma

Põnev oli ja sellise püssiga oli suhteliselt lihtne ka. Ei teinud miskit suurt pauku ega midagi. Aga nüüd saan õelda, et olen püssist lasknud.

Toidutegu

Nagu paljudele juba teada, siis Taanis pole paljusid asju saadaval, mis Eestis mul menüüsse peeaegu igapäevast kaasatud oleks. Alguses ärritas mind see väga, et polnud saada asju, mille järgi parajasti isu oli ning paljud toiduained maitsesid siin teistmoodi.

Nagu meile Umeas räägiti, siis uude kultuuri tulles läbitakse alati erinevad etapid. Esiteks olin väga meeldivalt ärevuses, et oh kui lahe, uued inimesed, uued kombed, söögid, ning olin heas tujus. Siis tuli teine etapp, kus kultuuride erinevused hakkasid selgelt silma ning ärritasid mind - miks te teete seda nii, või teete seda valesti, või miks te sellist asja süüa tahate, miks pole neid ja neid asju saada jne. Tahtsin tuttavat keskkonda tagasi, tahtsin toite mida kodus süüa sain, tahtsin oma pere ja sõprade juurde. See tekitas ka tuju langust ja ärevust. Lisaks tuli just siis see kõige pimedam ja külmem talveaeg. Kuid arvan, et sain sellest etapist päris kiiresti üle ning kohanesin ja aksepteerisin oma keskkonda. Hakkasin paremini mõitsma ja harjusin kuidas asjad siin käivad. Eks loomulikult oli üldjuhul tegu pisiasjadega, sest ega kultuurierinevused teab mis suured ju ei ole Eesti ja Taani vahel, aga siiski... Umeas seda juttu kuulates, mõtlesingi tagasi oma Taani tulemise kogemust, mida just kirjeldasin, ning paljud asjad olid selgemad tagantjärgi. Tol hetkel ei mõistnud nii hästi oma käitumist.

Otsisin etapid ka internetis üles ning klappisid suhteliselt hästi:
1. Honeymoon phase - During this period, the differences between the old and new culture are seen in a romantic light. For example, in moving to a new country, an individual might love the new food, the pace of life, and the locals' habits.
2. Negotiation phase - After some time (usually around three months, depending on the individual), differences between the old and new culture become apparent and may create anxiety. Excitement may eventually give way to unpleasant feelings of frustration and anger as one continues to experience unfavorable events that may be perceived as strange and offensive to one's cultural attitude.
3. Adjustment phase - Again, after some time (usually 6 to 12 months), one grows accustomed to the new culture and develops routines. One knows what to expect in most situations and the host country no longer feels all that new.
4. Mastery phase - In the mastery stage assignees are able to participate fully and comfortably in the host culture. (nii lugesin wikipeediast Kultuurišoki kohta)

Sissejuhatus pikk, aga nüüd asja juurde:) Hakkasin ju kirjutama toidust...

Olen ka varem mõelnud selle peale, et peaksin ise proovima teha neid toite mida siin saada ei ole, aga ju siis pole vajadus nii suur ikka olnud. Nüüd aga murdusin ning otsustasin, et teen ise pelmeene. Neid ei ole siin absoluutselt kuskilt saada.

Retsepti sain siit: Pelmeenid

Päris nii palju pelmeene ei tulnud, kui lubati, aga ju siis jäi tainas veidi paksem kui oleks pidanud, aga esimese korra kohta annaksin endale andeks:)

Lihamassi jäi palju üle - tegime sellest pikkpoissi

Pelmeenitegu võttis rohkem kui 2 tundi. Olime mõlemad väsinud ja näljased kui pelmeenid lõpuks tehtud said.

Kokku saime 81 pelmeenikest, mis sügavkülma läksid

See oli eile. Täna olin jälle kokkamise tujus ja otsustasin kohupiima teha. Olen palju Kaarele kohupiimast rääkinud, aga isegi kui ricotta, mascarpone ja kodujuust mingil määral on sarnased kohupiimale, siis pole see ikka see. Otsisin täna veidi internetist retsepte ning minu üllatuseks on see kohupiimategu tunduvalt lihtsam kui seda enda peas kujutasin.

Kasutasin seda retsepti: Kohupiim

Kujutasin ette mingit pikka hapendamise protsessi, aga tuli ainult piimale veidi jogurtit lisada, kuumutada ja juba toimis. Sama piima kalgendamise protsess toorjuustu või kohupiima tegemiseks töötab ka mistahes happelise ainega (peale hapendatud piimatoodete siis). Ok, võibolla mitte just mistahes ainega, aga leidsin näiteks näiteid, kus kasutati sidrunhapet, sidrunimahla või isegi äädikat.

Kohupiimaterad nõrguvad

Sellise koguse sain 1 liitrist 3,5% piimast ja umbes 1 dl jogurtist

Muide, vastlapäeval üritasin ka vastlakukleid teha, aga kuklid aitasid ainult soojalt süüa. Jahtunult läksid hirmus kuivaks ja kõvaks. Aga siiski saime vastlapäevalt vastlakukleid süüa:)

Järgmiseks, ma arvan, et proovin veel mingeid piimatooteid teha. Mulle hirmsasti igasugu piimatooted meeldivad ja maitsevad. Nagu Kaare ütleks, et ükskõik mis sööki võiksin ma hapukoorega süüa:) Kusjuures kandideerisin just eile ka Arla Foods Graduate Programmi - loodetavasti näkkab.

Aga kuni järgmise korrani ning seniks head kokkamist!

Elu Silkeborgis

Nüüdseks olen juba veidi üle kuu aja siin elanud. Alguses oli väga harjumatu, ega siiamaani päris ära harjunud ei ole aga natuke on juba parem. Ausalt öeldes tunnen, et ma pole selle aja jooksul eriti midagi ära teinud...muideks, maja on ka veidi linnast väljas ja lähiümbruses eriti midagi ei ole... püüan küll lõputöö asjad käima lükata, aga väga ei edene. Esiteks on raske teemat täpselt paika panna ja teiseks kirjutan (vist üldse esimest korda) täiesti üksinda! Pole kedagi kellega arutada, kellele aru anda ega delegeerida. Tean, et pean lihtsalt ühest otsast alustama ja küll siis vaikselt asjad hargnema hakkavad... vähemalt seda ma loodan...

Peale lõputöö, hoian silmad lahti ka tööpositsioonide liinil, sest kool on juunikuuks läbi ning siis oleks tööd vaja :)

Mõlemal rindel on loodetavasti abiks Karjäärimess, kuhu homme Aalborgis lähen... vaatan, kas saan mõne firmaga jutule minu lõputööteema asjus, et mis nad segmenteerimisest üldse teavad/arvavad ning uurin samas ka uute võimaluste kohta.

Ahjaa, muide lõputeema plaanin kirjutada kuidas managerid teevad otsuseid segmenteerimise kohta s.t. kas ja kuidas nad oma kliente või turgu segmenteerivad ja kuidas nendele erinevatele sihtgruppidele toodet või teenust pakutakse. Rohkem sealt otsuste tegemiste poolest... sellised on vähemalt hetkemõtted.

Natuke teisel teemal ka... viimased 2 nädalavahetust oleme siin suurt koristustööd teinud aias. See oli muidu suhteliselt võssa kasvanud ja igast sodi täis, aga nüüdseks oleme palju võsa ja ka puid maha võtnud ja järgmine nädalavahetus läheb arvatavasti kogu selle sodi põletamiseks.

Paar viimast päeva olen ka sutsu haige olnud, aga praegu on juba parem ja kurk enam ei valuta eriti :) Jeeii, happy! Aga eriti midagi kirjutada polegi, kuna eriti midagi siin ei toimu. Loodetavasti muutub see varsti - jätkan üsna varsti uuesti taani keele kursustega. Kaare'ga raamatu lugemine on küll kasulik, aga mitte väga efektiivne hetkel kuna sõnavara on mul ikka suhteliselt kehv...